On NURR, aga on ka NURIN. Need kaks asja on väga erinevad. Kui keegi nuriseb (millegi üle), siis ta on millegi suhtes kriitiline ja negatiivne. Kass aga LÖÖB NURRU siis, kui ta on vastu/pidi väga õnnelik ja rahul. Ta just nimelt LÖÖB nurru. Nagu lüüakse trummi või tantsu või laineid, õitsele, kaasa või lahku. Ühe/sõnaga HOOGNE värk (with gusto, vim & vigour). (Ladina keelest pärit vim, mitte eesti vimm.) Nurri vastand (opposite) on nurin, irin ja virin; ka urin. Koer uriseb, kui ähvardab ja on kuri.
Järgmine sõna, mida te paki ümbrise pealt ära tunnete on KASS. Aga selle ees on Jõhvi. Kas keegi on käinud Jõhvis? See on linn ja vald Ida-Virumaal, kohana mainitud juba aastal 1241.
Te teate, mis on asi on JÕHVIKAS. See on punane, hapu, vitamiini/rikas mari nimega cranberry. Rahva antud teine vana nimi selle marja jaoks on KURE/mari. Kurg on lind, crane või stork. ,,Cran(e)berry“! Linnud ja muud loomad söövad küll jõhvikaid: tedred (grouse), kährik/koerad (raccoon dog) ja karud. Jõhvikad saavad küpseks ehk valmis, kui soo/kured on juba lõuna/maale lennanud. Kuremarjadeks kutsutakse jõhvikaid hoopis selle/pärast, ,,et jõhvika/õis kangesti oma pika jõhvist kaelaga kure/kaela meenutab“. Linnu pikk kael ja ka lill nimega kure/kael (üks sõna). Muidugi inglise keeles on see stork’s-bill aga ka heron’s bill, filaree (ladina Erodium).
,,Oma pika JÕHVIST kaelaga“?!
Tähele/panu! Tähele/panu! JÕHV on hobuse või eesli (donkey) pikk jäme ja tugev laka- (mane) või saba/karv. Horsehair. Vanasti tehti pilli/keeled või viiuli poogna/keeled (strings of violin bows) jõhvist. Jõhv on väärt polstri/materjal. (Polster = upholstery.) Jõhvi(de)st pintsel, hari. Jõhvika/marja vars (stalk) meenutab peenikest traadi-sarnast karva, hobuse/saba/karva.
Nüüd tuleb kommi kõige magusam ja lõbusam tähendus/kiht. Inimese nimetus tema kodu/linna järgi. Kui inimene elab Tallinnas, öeldakse et ta on tallinlane. (N.B. väike algus/täht ja veel üks/ainus N – sest 3 kaas/häälikut (consonant) kõrvuti on ,,päh“!) Inimene, kes elab Tartus on tartlane, Haapsalus elab haapsallane (oi, 2 L-i), võib ka haapsalulane. Kohtla-Järvelt on pärit kohtlajärvelane (side/kriips on läinud) ja New Yorgis elab newyorklane – muidugi üks sõna! See on lihtne, -lane lõpp nagu rahvaste puhul: soomlane, itaallane, mehhiklane, ameeriklane, kõik väikese algus/tähega. Aga kus see magus toredus siin olema pidi, mida lubasin?
Mõne linna/nime puhul sobib -lane asemel paremini kirjeldav lõpp -kas. Nagu sõnadel sihvakas (tall and slim), putukas (insect), hapukas (slightly sour), sinakas (bluish) ja massakas – erinevates murretes nii putukas, uss/madu, kui ka saarte poolt vaadates mandri/rahva kohta.
Pärnus või Pärnumaal elav (või sealt pärit) inimene võib elu lõpuni uhkusega öelda, et ta on pärnakas. Narvalase kohta sobib täitsa vahvalt öelda ka narvakas. Ja Jõhvist pärit inimese kohta…. jõhvikas! Jõhvi kass (kaks sõna) on Jõhvis elav nurruline vurruline (whiskered) ja kui see sõna on side/kriipsuga nagu siinsel maiuse/pakil, on see reklaami jaoks loodud nimi ehk eri/olukord tähele/panu püüdmiseks. Toote nimi on ,,Jõhvi-kass jõhvikas piimašokolaadis“. Koostis/osad (ingredients): SUHKUR, kuivatatud jõhvikad 32%, kakao/või, täis/piima/pulber, /…/ šokolaadi 49%. Säilitus/aineteta. (No preservatives.)
Kihiline kokku/võte: on olemas loom KASS, on olemas materjal (hobuse)JÕHV, mitmuses JÕHVID, on olemas paik JÕHVI linn ja vald, on olemas mari JÕHVIKAS ning Jõhvist pärit inimene JÕHVIKAS. Jõhvikas läks jõhvikale, kaasas Jõhvi kass.
Riina Kindlam, põhjatallinlane, pelgurandlane / koplikas
