Taadid tihti aerutavad või sõuavad paremini kui nende väikesed mugulad ehk ümmargused ,,kartuli/lapsed“. Selle/nimeline tore raamat on olemas, Ilon Wiklandi poolt Rootsis kirjutatud ning eesti keeldegi tõlgitud, kuna Ilon Wikland on eestlane. Tema nimeline ,,Iloni Imede/maa“ teema/keskus asub Haapsalus.
Bataadi teine nimi on MAGUSKARTUL. See on palju kergemini mõistetav – sweet potato – selge pilt! Nime on see saanud ladina/keelsest Ipomoea batatas. See batatas on väga ,,patato“ sarnane ja see on üks toit, mis sobib imeliselt sügisel lauale, sest ta on sügise värvi nagu ka KÕRVITS (pumpkin), porgandist rääkimata.
Kartulid paljunevad mugulatena. MUGUL (tuber) on mõnede taimede juure või varre (stem) lihakas toit/aine/rikas (nutritious) jämenenud osa; (harilikult kasutatakse seda sõna kartuli/mugula kohta). Kartuleid (ka magusaid) võib süüa keedetuna, pudruna (mõni ütleb peenelt PÜREE), ahjus küpsetatuna, praetuna, friteerituna (frii/kartulid ehk ,,friikad“ – french fries) ja kartuli/krõpsudena (chips). Siis ei ole need enam väga vitamiini/rikkad ja iga/sugu muud kraami on neile juurde lisatud.
Nii on ka krõpsudega. Kui peab krõpsutama, siis olgu krõps oranž või tume/punane peet.
Mida eredama (brighter) värviga üks juur/vili (root vegetable) või aed/vili (vegetable) on, seda rohkem väge (power) selle sees on. Nii on ka krõpsudega. Kui peab krõpsutama, siis olgu krõps oranž või tume/punane peet. Nii leppisin minagi, kui kõht hakkas KORISEMA teel lõikus/tänu/püha õhtu/söögile Eestis 7. pori/kuul (oktoobril).
Kuid eestlased, kes Kanadas sündinud või elanud, hoiavad selle püha kombeid ja kogunemist au sees ka Eestis.
See meele/olukas (cheerful) püha ei ole tuntud vaid Kanadas oktoobris ja USAs novembri lõpus. Ka Eestis oli tänavu pühapäev, 8. porikuu lõikustänupüha, aga see on kirjas vaid kiriku/kalendris ning ära/mainitud (mentioned) ja tähistatud (celebrated) ka kiriku tegevuste raames. Kuna eriliste roogade (toitude) söömine ei ole Eestis selle päevaga seoses kombeks saanud, siis ei ole ka tekkinud selle ümber kindlaid traditsioone. Kuid eestlased, kes Kanadas sündinud või elanud, hoiavad selle püha kombeid ja kogunemist au sees ka Eestis.
Viljandis peetakse igal aastal lõikus/tänu/pühal pärimus/muusika (folk) LÕIKUS (harvest) pidu. Nii ka tänavu ning seal jagatakse pärimus/muusika au/hindu (awards), mille nimeks on etnoKULBID. Kulbiga jagatakse ka kõrvitsa/püree/suppi. Või kallatakse (valatakse) kartulitele seene/sousti. Tänavuste etno/kulbi võitjatega saab tutvust teha siit ning kogu lõbusat au/hinna/gala kontserti on võimalik järel/vaadata ETVs.
Riina Kindlam, Tallinn
