Hommikul tegid paljud lahti ka advendi/kalendri esimese luugi ehk uksekese. Sina seal kaugel ilmselt tegid seda sama! Rõõmu tuleb igast uksest ja aknast, nagu ütleb vana väljend (expression).
Kui poisi nimi on JUSS, võib see nimi olla ka sussile tikitud ja siis on kindel, et see on Jussi suss!
Arvata võib, et teil on kodus jõulu/sokid (stockings), mis ootavad kamina/simsil (on the fireplace mantelpiece). SOKK on lühike; neid me kõik kanname. Ja pikem, ümber sääre liibuv (closefitting) ja vähemalt põlvini (to the knee) ulatuv on SUKK (stocking). Paljudel on rahva/rõivaste juurde kuuluvad kootud (knitted) sukad. Eestis ei ole jõulu/soki või -suka teema omane (traditional) ega väga tuntud ja levinud, aga kuna kõik toredad üle/maailmsed (global) asjad levivad (spread) väga kiiresti (,,nagu kulu/tuli“ — like a ,,brush“ fire), siis osta võib ka kõike kõikjal (igal/pool).
Eestis on juurdunud (stuck) nimetus jõulu/suss ja jõulu/sokk — eks ta ole nagu hiiglase (a giant's) sokk!
Väikesed vahed ikka on. See võib olla SAABAS (boot) või muu jala/nõu (footwear), mida Saksa/maal (Germany) 5. detsembri õhtul ukse taha jäetakse, et Püha Nikolaus sinna sisse midagi paneks. Hollandis ehk Madal/maades (Nederlands = ,,low countries“) pannakse samuti ööl vastu 6. jõulukuud kamina (fireplace) lähedusse KING (shoe), aga täpsemini nende rahvuslik KLOMP (mitmuses klompen), mis on eriline PUU/king (clog), et Sinterklaas, nagu nemad pühakut (saint) nimetavad, sinna midagi head jätaks.
Hollandi Sinterklaasile jätavad lahked (generous) lapsed eelnevalt (beforehand) ka midagi. Saabudes leiab ta puukingades laste joonistusi (a drawing) ning tema HOBUSELE Amerigole heina ja/või porgandi (a carrot).
6. dets. on püha Nikolausi (mälestus)päev paljudes Euroopa riikides. Püha Nikolaus oli suur hea/tegija. Ka laste pühak (patron saint) ja paljude teiste kaitse/pühak: mere/sõitjate (sailors), kalastajate (fisherman), rändurite (travellers), vangide (prisoners), kaup/meeste (merchants), pagarite (bakers), jne (ja nii edasi). Jõulu/ajal jagas püha Nikolaus neile kõigile kingitusi.
Tallinnas oli 13. sajandil palju kaup/mehi ja mere/sõitjaid; just nende kaitse/pühakule rajati sellel ajal Niguliste kirik.
Tallinnas on üks kirik vana/linnas selle pühaku järgi nimetatud. Talvel on selle kiriku kõrval uisu/plats (skating rink). See on NIGULISTE kirik. Eesti keeles on Nikolaus / Nicholas saanud nimedeks NIGUL ja LAAS, ka NIKOLAI (hüüd/nimed Kolla, Kolja). Tallinnas oli 13. sajandil palju kaup/mehi ja mere/sõitjaid; just nende kaitse/pühakule rajati sellel ajal Niguliste kirik. Kuni II. maailma/sõjani kogunes seal saksa kogudus. Saksa keeles oli kiriku nimi St. Nikolai-Kirche zu Reval.
Üks asi on selge, et jõulu/vana kujuneski välja püha Nikolause isikust ja legendidest.
Islandis tulevad päkapikud akna taha piiluma alles 12. detsembril. Neid on täpselt teada 13 erinevat mehikest ja mis järjekorras nad saabuvad 13 päeva enne jõulu. Tegelikult on nad kõik sama/aegselt ka ,,jõulu/vanad“, täitsa oma/moodi vembukad (tricksters) jõulu/sellid nimega jóla/sveinar, kes tulevad üks/haaval (one at a time) mägedest alla. Nemad toovad ka midagi lastele igal õhtul KINGA sisse, kui sa oled nende meelest olnud tubli. Kui mitte, toovad nad sulle kartuli, mis tihti/lugu võib ka mäda(nenud) olla.
Õnneks kujunevad sellised kombed / kombestikud (traditions) loomulikult, kui vanemad pere/liikmed tutvustavad sulle nendele armsaid viise pühade tähistmiseks.
Nüüd jääb üle vaid otsustada, millise jala/nõu või -katte sa valid, kas SOKI, SUKA, SUSSI või KINGA. Ja mis päeval ja kuhu sa selle ootele paned. Õnneks kujunevad sellised kombed / kombestikud (traditions) loomulikult, kui vanemad pere/liikmed tutvustavad sulle nendele armsaid viise pühade tähistmiseks. Aga nüüd sa tead, mida tehakse kus. Eestis on tänasest jõulu/laupäevani (jõulu/õhtuni) märk/sõnaks SUSS!
Riina Kindlam, Tallinn
