Telli Menüü

Nõrgenev Läänemaailm ja veel nõrgem Venemaa

Sellest on möödas umbes 30 aastat, kui Ameerika president Ronald Reagan Nõukogude Liitu Kurjuse Impeeriumiks nimetas. Sellele järgnes tookordse vaba maailma enamiku meedia terav reaktsioon, mis president Reaganit sõjaõhutajaks nimetas. Kui president Reagan veel rajas rakettide kaitsesüsteemi, mis Nõukogude Liidu raketid kahjutuks tegi, siis pälvis see samm samalt meedialt iroonilise "Tähtede Sõja" nimetuse.

Image by zirconicusso - www.freedigitalphotos.net

Nõukogude Liit varises kokku ja sajad miljonid inimesed, nende hulgas ka eestlased, pääsesid kommunistliku terrori alt vabadusse. Ameerika jäi ainsaks suurvõimuks maailmas.

Vasakpoolsetele poliitikutele ja meediale see ei meeldinud. Nad leidsid, et maailmas peab tasakaal olema, sellele vaatamata, et Ameerika esindas demokraatiat, kodanike vabadust. Ameerika võimu hakati mitmesuguste lepingutega kärpima. Sellele aitasid kaasa peamiselt demokraatide partei poliitikud Ameerikas ja vasakpoolsed poliitikud Euroopas, rääkimata diktaatorite poolt valitsetud riikide juhtidest.

President Obama välispoliitika on vastandina president Reagani poliitikale, rajatud põhimõttele, et headuse ja sõbralikkusega saab veenda vastaseid ja lahendada rahvusvahelisi konflikte. Suurtes võlgades vaevlev Ameerika ei suuda praegugi oma riigi eelarvet tasakaalu viia. Viimases eelarves tehakse peamisi kärpimisi sõjaväe osas, mis nõrgestab Ameerika osalemist maailma poliitikas.

Vene president Putin on Ameerika nõrkust siiani väga osavalt ära kasutanud. President Bushi valitsuse ajal okupeeris Venemaa osa Gruusiast (Georgiast) ja nüüd on Krimmi poolsaar okupeeritud ning Vene sõjaväeüksuseid on koondatud Ukraina idapiirile. Siiamaani on välditud sõda.

Selles on jälle tegemist president Putini bluffiga. Ta paistab üle hindavat Vene majanduse potentsiaali. Selleks, et eraettevõtlus või kapitalism toodaks majanduslikku kasvu, on vaja erapooletu kohtuinstantsi olemasolu, kus erafirmade või erafirma ja valitsusevahelisi konflikte ja arusaamatusi erapooletult lahendatakse. Venemaal see puudub.

President Putin ja mitmed tema ülirikkad kaasoligarhid on oma rikkuse saavutanud kas relvajõu toel või poliitiliste mahhinatsioonide abiga. Säärane olukord ei meelita uut kapitali investeerimist ja Venemaa majanduse arendamist. Selletõttu Venemaa pikem majanduslik areng ja sellele toetuv relvajõud on väga küsitav. Nafta ja maagaasi eksport ei suuda seda korvata. Turumajanduse kasv demokraatlikes maades, kuigi ahistatud sotsialistlikest printsiipidest, annab trumbid nendele.

Tarvo Toomes

Loe edasi