Telli Menüü

Olulised otsused

Euroopa sai kahe ja poole aasta eest taas kinnitust, et NATO kaitsealliansita ei oleks paljud liikmesriigid suutnud jääda vabaks sel sajandil. Möödunud sajandil poleks olnud võimalik Teist maailmasõda võita ilma et USA oleks N. Liidule andnud sõjavarustust ning relvi (tänases väärtuses $180 miljardi eest!).

Oli vaja peatada Hitleri idarinde armeed. Kohe pärast sõja lõppu saadi aru, et oli tegemist tõelise sarvikuga, kes ei kavatsenudki täita lubadusi, taastada riikide suveräänsust, mida Punaarmee oli „vabastanud“. Algas külm sõda, loodi NATO.

Paraku astus enneaegse sammu USA president George W. Bush 2008. aastal NATO tippkohtumisel Bukarestis. Bush teatas, et Ukraina kandidatuur NATOsse on kaalumisel, aga esitusele ei järgnenud formaalset kutset. Kuid vihastades Putinit ja õõnestades Ukraina turvapoliitikat. Kui Bushile järgnes poliitiliselt leebe president Obama näol, haaraski Putin Krimmi poolsaare 2014.a. Mis oli sõja esimene pauk. Pandeemia ajal, arvestades ka rahutustega USAs, mida oli tekitanud Donald Trump, julgeski Kreml agressioonisõjaga tuua selle sajandi suurima relvastatud ohu Euroopa pinnale.

Möödunud nädalal märkis NATO 75. juubelit tippkohtumisega Washingtonis. Moskva oleks pidanud arvestama sellega, et NATO toetab Ukrainat. Ning et NATO laieneb, seda Soome ja Rootsi otsusega lõpetada neutraalsuspoliitika.

Pandeemia ajal, arvestades ka rahutustega USAs, mida oli tekitanud Donald Trump, julgeski Kreml agressioonisõjaga tuua selle sajandi suurima relvastatud ohu Euroopa pinnale.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi