Ütles, et ega mina vist ei tea, et täna on nüütse aja koolides õpetajate päev. Seletas, et sel päeval pööratasse kooli kord pahupidi. Õpetajad lüüasse koolipinki ja atsakamad õpilased pannasse tundi andma ja indeid panema. Et siis saavat nalja nabani. Võib juhtuda, et tirektur pannasse miski koerustüki pärast nurka seisma ja mõnel teisel tõmmatasse käitumise inne kolme peale, sest tegi vahetunni aegu nuka taga suitsu.
No see on mulle uudis küll, sest minu aegu nisukesi asju ei tehtud. Alati oli koolmeistri käes jäme ots ja keski ei pand teda põlvili ernestele, olgu kuupäev misuke tahes. Mine vai kooli tagasi, et sihukesest naljast osa saada. Ainult sellest ma ei saand ästi aru, mispärast seda õpetajate päevaks kutsutasse, kõlab ikke rohkem nigu õpilaste päev. Aga tühja kah, kui on pahupidi, eks olgu kõik pahupidi, nimetus kah.
Mõtlesin ja arutasin seda asja omaette peris põhjalikult, aega mul ju on. Et kui ennevanaste kroonuteenistuses kah üks nisuke päev oleks old, oi sa jeerum, kus oleks ikke saand nalja. Kui oleks ikke võtt kõik rühmaülemad, jupijumalad ja nahad rivisse ja last mõnel arilikul pindevillemil neile vett ja vilet anda. Veltu oleks sel päeval peris kindla peale ambaarjaga kempsu põrmandut küirind ja kui kompanii ülem poleks küllalt kõva äälega raporteerind, oleks last tal ahjusuust sisse karjuda. Noorsõdurid oleks väljas kuuland, kas kostab korstnast vai mitte.
Talupidamises poleks asi nii ull old. Õige peremees oleks ühe päeva sulase vai karjapoisi kamandamist välja kannatand küll. Aga Kata eest peitsin selle kirja ära. Vata kui lööb äkki käed puusa ja teatab, et täna on tema kord olla tiivanil külili, õllepudel pihus, ja tiiviist okimängu vahtida. Mina triikigu pesu, küirigu köögis potte ja kastruleid, lükaku tolmuimejat ja tehku muid inimväärikust alandavaid tegusid. Mingid piirid peavad ikke olema. Jäägu vai õpetajate päev kah ära.
Kargu Karla
