Kiriku välisilme ja interjöör on aegade jooksul muutunud. Alles 19. sajandi lõpul raiuti kiriku põhjaseina aknad. Juhuslikust sädemest süttinud tuli hävitas 2. septembril 1910 katuse ja selle läänepoolset otsa kaunistanud puidust torni. 4. novembril 1912 õnnistati sisse praegune sihvakas uusgooti stiilis kivist torn, mis juba kaugelt teeliste pilke püüab.
Kirikus on alati kõlanud muusika, olgu see siis gregooriuse koraal, köstri eeslaulmisel kirikulaul või oreli võimsal saatel kõlav koraal. Jõelähtme kirik sai oreli 1858. aastal Põhja-Eesti tuntuima orelimeistri Gustav Normanni valmistatuna. Tema ehitatud on ka Tallinna Püha Vaimu ja Tallinna Jaani kiriku orel, kokku vähemalt 25 orelit Eesti kirikutes. Oreli ehitamise kunsti omandas Gustav Normann tolle aja Euroopa kuulsaima orelimeistri Friedrich Ladegasti juures.
Jõelähtme kiriku orelit mängis 48 aastat (1879–1927) Hans Jackumberg. Tema järeltulijaist orelimängijaid ei saanud. Aga Hansul oli Rebala külas Jaagu talus vend Jüri Jaagumägi, kelle tütretütrest Aino Leedjärvest (sündinud Toom) sai Jõelähtme kiriku organist alates 1941. aastast.
Aino Leedjärv kirjutab oma mälestustes: „1941. aasta suvel viibis õpetaja maapaos. Jumalateenistusi kirikus pidasid siis kohalikud vennastekoguduse vennad. Ühel pühapäeval, kui organisti ei olnud kohal, mängisin mina jumalateenistusel orelit.“
Sõjaaeg oli kirikule raske: punaarmeelased rüüstasid kirikumõisa ja koguduse kantselei. Kirikus lõhuti orel, kisti puruks altarikatted.
Orel taastati hädapäraselt, aga kaua see vastu ei pidanud. Tuli leppida harmooniumiga. Alles 1959. aastal sai orel enam-vähem rahuldavalt korda. Aino Leedjärv sai jälle igal pühapäeval jumalateenistust orelihelidega kaunistada.
Aino Leedjärve poeg, astrofüüsik Laurits Leedjärv meenutab: „Lapsena arvasin, et orel on umbes samasugune pill nagu klaver. Ema istub pingil, mis küll millegipärast on oreli klahvidega liikumatult ühendatud, ja sealtsamast klahvide alt need helid välja tulevadki. Teadsin ka, et ema kõrvale orelipingile ronides peab olema väga ettevaatlik, et jalgadega mitte puudutada neid imelikke kitsaid ja pakse laudu, mis täitsid kogu pingi esise – sealt tuleb ka hääl välja. Olin ka tähele pannud, et oreli taga on veel mingi tohutu suur kapp. Ajapikku selgus, et kapil on uks ja sellest saab sisse minna. Siis hakkas mulle pärale jõudma ema selgitus, et seal kapis peitubki oreli põhisisu – sajad viled, suured ja kandilised puust, väiksemad ja ümmargused tinast. Et kui ema mingit klahvi vajutab, paneb tuul vile helisema. Seejuures on mängus veel need isemoodi värvilised lülitid oreli klahvide kõrval, nendest sõltub, missugune vile just häält tegema hakkab. Aga kuidas saab tuul oreli sisse? Seda tekitab hirmsasti mürisev elektrimootor, mis lööb oreli lõõtsa täis. Varasematel aegadel tallati tuult käsitsi, õigemini jalutsi. Olen minagi seda proovinud. Kiriku elektrisüsteem oli vilets ja kui paljud lambid kroonlühtrites põlesid, võis juhtuda, et väljalöönud kaitse tegi oreli tummaks. Siis pidi keegi kiiresti tuult tallama hakkama. Aga kustumatu mulje on jätnud see, et oreli sisse sai minna, kuigi seal oli tolmune ja kitsas …“
Tervise tõttu loobus Aino Leedjärv 1991. aastal orelimängija kohast, mida ta oli pidanud pea 50 aastat. Seega on üle poole Jõelähtme oreli enam kui 160 aasta pikkusest ajaloost seda mänginud kaks inimest ühest suguvõsast. Jõelähtme orel on toitnud ka teisi kogudusi. Aino Leedjärve tütar Mai Mänd on nüüdseks olnud 50 aastat Hageri koguduse organist. Aino käe all tegi esimest tutvust oreliga Puhja koguduse organist ja Valga praostkonna muusikasekretär Miina-Liisa Kuusemaa.
Jõelähtme orel väsis koos organistiga ja orelimäng pole enam aastaid kirikus kõlanud. Aga oreli uuendamise projekt on olemas. Jõelähtme kiriku oreli kavandi ja dispositsiooni autor on professor Andres Uibo. Oreli renoveerimistööd lähevad maksma ligikaudu 250 000 eurot.
Oreli taastamist korraldab ja kogub selleks otstarbeks annetusi Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutus. Esimesed annetused on tehtud ja oreli taastamiseks raha kogumine on käivitunud.
Annetamiseks on järgmised võimalused:
1. Annetada saab ükskõik millise, teile sobiva summa;
2. Annetada saab, ostes nimelise orelivile. Vilede hinnad on 30, 80, 100, 130, 150, 200, 250, 300, 350, 400 ja prospektiviled alates 800 eurost. Kui annetaja soovib, saab ta nimelise vile sertifikaadi.
3. Kuldannetaja aunimetuse saab inimene, kes on annetanud 5400 eurot või rohkem. Summa on tänase päeva ekvivalent 100 grammise kuldplaadi maksumusele. Kuldannetaja nimi koos annetuse suurusega jäädvustatakse oreli külgseinale ja see säilib seal kuni püsivad orel ja kirik. Kuldannetaja saab nimelise sertifikaadi.
Annetused palume kanda Jõelähtme Kirikumõisa Sihtasutuse arveldusarvele EE907700771007276357 LHV Pank BIC/SWIFT: LHVBEE22
või Paypal kontole: joelahtme@kirikumoisa.eu
Selgitusse kas „annetus“, „orelivile“ või „kuldannetus“.
Täiendav info: Kert Veiper telefon +372 5100407 või Margus Kirja telefon+372 56647686, e-post: joelahtme@kirikumoisa.eu
koduleht: www.kirikumoisa.eu
FB @joelahtmekirikumoisa
Kärt Hellerma
ajakirjanik ja kirjanik
