Franciscuse maine teekond lõppes teisel Ülestõusmispühal ning alanud on mitte ainult matuste ettevalmistused, aga ka spekulatsioon, kes saab Vatikani järgmiseks usu- ja riigijuhiks.
Paavst Franciscust mäletame kui humaanset, tundlikku, progressiivset inimest. Neid sõnu ei saa küll ajalooliselt katoliku kiriku kirjeldamiseks rakendada, usku toodi mõõga, kurjusega, viimast eriti juutide vastu inkvisitsiooni ajastul. Ka on pärandiks seksuaalkuriteod, Kanadas julmus põlisrahvaste internaatkoolides. Paavst Franciscus vabandas ametlikult mineviku eest, aga jõuka kiriku kukrust ei ole pärismaalasteni jõudnud pennigi.
Franciscus oli mitmeti enigmaatiline kuju. Suurt numbrit on tehtud sellest, et ta oli esimene Lõuna-Ameerika vaimulik, keda valiti Vatikani juhtima. Unustatakse, et Franciscus oli Argentiinasse sisserännanud itaallaste poeg, seega ta päritolu oli sama kui peaaegu kõikide paavstide oma. Vaid vähesed on olnud mujalt. Omapärane on fakt, et Franciscus ei külastanud oma ametiaja jooksul kunagi oma koduriiki.
Franciscus oli teine paavst, kes Eestit väisas. Esimene oli Johannes Paulus II. Kindlasti mäletavad paljud 25. septembrit 2018. a, kui paavst pidas Eesti visiidi käigus Vabaduse väljakul Püha Missa „Mu süda ärka üles!“.
See pole ime, Argentiina on kaua olnud poliitiliste äärmuste valitseda, polaarsus seal on rahva poolitanud. Ärgem ka unustagem, et Argentiina pakkus pärast Teist maailmasõda anonüümset asüüli natsionaalsotsialistidele nii Saksamaalt kui Itaaliast. Paavstil oli seal ka mõttevaenlasi.
Franciscus oli teine paavst, kes Eestit väisas. Esimene oli Johannes Paulus II. Kindlasti mäletavad paljud 25. septembrit 2018. a, kui paavst pidas Eesti visiidi käigus Vabaduse väljakul Püha Missa „Mu süda ärka üles!“. Erakordne elamus. Enne seda külastas Franciscus Pirita kloostrit ja isa Vello Salo. Kokkusattumusena tuleb siin mainida, et Vello Salo, kes oli kaua aega seotud Vatikaniga, suri täpselt samal kuupäeval kui Franciscus, 21. aprillil 2019.a.
Paavstide pärandid vajavad alati pikemaajalist perspektiivi. Johannes Paulus II roll kommunismi ikke alt vabanenud riikides oli äärmiselt tähtis. Eesti katoliku kiriku Tallinna piiskop Phillippe Jourdan, prantslane, kes räägib puhtalt eesti keelt, leidis oma järelehüüdes, et Franciscus tõi katoliku kiriku tavalistele inimestele lähemale. Jääb näha, keda valitakse järglaseks. Ning kas jätkatakse Franciscuse loodud inimlikku liini.
