Telli Menüü

Paju lahingu aastapäeva eel Pöördumine Eesti sõjaajaloolaste, sõjaväelaste ja kaitseliitlaste poole

Paju lahingu 94. aastapäeva eel saab Eesti ühele verisemale eduloole joone alla tõmmata, sest O. Tederilt ilmunud lühikokkuvõte „Werine Paju lahing" annab esmakordselt mh viite seni ajaloolaste poolt ignoreeritud dokumendile („Leitnant J. Kuperjanovi kiri" vt. allpool). Kiri annab võ̃imaluse taasavastada leitnant J. Kuperjanovi kangelaslikkust ning tema surma märtrina. Kaitsejõudude major P. Villemi märkis 1937.a väitekirjas mh: „Paju lahingut on uuritud mitme ohvitseri poolt ... Vaatamata sellele on Paju lahingu ning Valga vallutamise operatsiooni põhjalikus uurimises niivõrd rohkesti lünki ja vastuoksusi, et see õpisterikas operatsioon vääriks iseseisvat väitekirja."
Paju Lahing - Mark: Eesti Post

Enne major Villemit uuris sündmust 1933. a kapten A. Kuusental („Paju lahing 31.01.19.”), kuid tema väljaanne oli
liiga otsekohene materjal, millele isegi viidata ei sobinud ning see peideti kiiresti kalevi alla.

Käesoleval Eesti iseseisvuse perioodil on teemat professionaalsel tasemel piiratul kujul lahanud ainukesena ajaloolane Urmas Salo („Paju lahing: müüt ja tegelikkus”, Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, al. lk 69).

Eesti Vabariigil on lühike ajalugu ja tundub kummaline, et meie rahva kannatused ei lähe professionaalsetele ajaloolastele või sõjaväelastele enam korda. Põhjus peitub eelkõige rahastamistingimuste muutumises rahvuslikult ajaloosuunalt globaliseeruva maailma huvide kasuks. Ajaloolaste huvi uurida Paju lahingut tõepäraste faktide valguses piirdub copy- paste- stiilis ajast ja arust iganenud väärlegendide ümberkirjutamisega ning levitamisega. Riigi akadeemilistel ja sõjaväeringkondadel (v.a. Kuperjanovi j/v pataljon) puudub tahe uurida Paju lahingut kui tõelist õpisterikast operatsiooni (major P. Villemi sõnastus), et omandada sündmusest kogemusi, õppida tehtud vigadest või selgitada välja, miks kujunes üks lahing nõnda
veriseks ning kuidas saaks võimalikes tulevastes lahingutes säästa paremini meie sõdurite elusid.

Tänased kirjutised Paju lahingust ilmuvad enamikus tõmmistena peamisest algallikast: Hans Kalm „Põhja poegade retk” (esm. 1921.a.), kordustr „Viljandi muuseum 2008″. Temalt võtsid malli E. Laamann „Soomusrongide diviis wabadussõjas I” 1923.a ja K. Parts „Kas võit või surm” 2., (esm. 1931. “Uudisleht”, kordustr. „Tallinn 1991″). Enamik kutselisi ajaloolasi (viimasena H. Palamets „Eesti Vabadussõja lugu” 2010.a) eksitavad järjekindlalt lugejaid või TV/raadio vaatajaid-kuulajaid ning esitavad ebaprofessionaalseid kokkuvõtteid Paju lahingu sündmustest.

Käesoleva avalduse autor palub ajaloolastel ja teistel kodanikel esitatud tõendi alusel suhtuda edaspidi ettevaatlikumalt Vabadussõja kangelasele ltn. J. Kuperjanovile esitatud süüdistustesse verise Paju lahingu kujunemisel.

Leitnant J. Kuperjanovi kiri Valga vabastusoperatsiooni juhile lükkab ümber ooberst Kalmi esitatud väite, mille kohaselt ltn. Kuperjanov olevat 31.I 19. kl 9 alustanud isepäiselt rünnakut Paju mõisale. H. Kalmi („Põhja poegade retk” (algvers. 1921) lk. 35) esitatud vale avas Pandora laeka, mille sisu juhatas ajaloolasi ja uurijaid väärarusaamade sasipuntrasse. Rahva hulgas kinnistus väärlegend, mille kohaselt ltn. Kuperjanov olevat tormaka käitumisega põhjustanud verise Paju lahingu.

Olev Teder
J. Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees, Kaitseliidu Tartu Akadeemilise malevkonna liige (olev@kuperjanov.ee)


Lisa:
Leitnant J. Kuperjanovi kiri Valga vabastusoperatsiooni juhile oberst Hans Kalmile.
J. Niinistö„Pohjan Pojat kuvahistoria suomalaisen vapaaehtoisrykementin vaiheista Viron vapaussodassa 1919.” 1999, lk.58

„Vägede juhataja oberst Kalmile!
Läinud ööl tungis vaenlane Luhde-Grosshofile (Paju mõis – O. Teder), suuremate jõududega soomusauto ja –rongi toetusel kallale ja sundis minu roodu sealt lahkuma. Minu seisukoht on nüüd Zepli talust lõuna sihis. Vaenlane saadab väheseid jõudusid Pilgusaare sihis (kella 9 ajal – 20-30 meest, kella 9.50 ajal kuni 60 meest). Luhde – Grosshof on praegu ülitähtis koht, kui vaatepunkt ja seda peaks tagasi võtma, selleks palun Teilt luba. Oleks soovitav, kui Varnale saaks minu parema tiiva kaitseks veike salk välja saadetud.
Laane (Koniste lähedal) (2 km Paju mõisast – O. Teder)
31. I 19. kell 9.55″
Ülemleitnant Kuperjanov „Saap. 10.20″ (Märkus: ob. Kalm kätte saanud: „Staap. 10.20″ – O.Teder)

Märkus: Ka tollane Lõunarinde staap nõudis hommikul (kl 8.20) ob. Kalmilt Valga tingimusteta ründamist, kuid rindelõigu juht eelistas Paju mõisa ründamise asemel jälitada vastase sõjasaaki. Tulemusena lõi ta olukorra, kus ltn. J. Kuperjanovi pataljoni sunniti üksinda alustama rünnakut tugeva vastase vastu alles kl 12.40, pärast lühikest kahuripatarei tuld. Samuti nõudis Kalm kahurimürskude kokkuhoidmist (ltn. E. Õunapuu väitekiri 1937) ning keelas hea täpsusega soomusrongide kahurite ja treenitud dessandi (600 meest) osalemise Paju lahingus.

Loe edasi