Pariisil on au võõrustada olümpiamänge kolmandat korda. Varasemalt on suveolümpiamängud Pariisis toimunud 1900. ja 1924. aastal. Pariis ja kogu Prantsusmaa on nendeks olümpiamängudeks kaua ja suure hoolega valmistunud, isegi Seine’i vee lubas president Macron nii puhtaks saada, et seal ujuda saaks.
Pariisi olümpiamängude korraldajad olid seadnud endale avatseremooniaks eesmärgi, milleks olid: reeglite ehk koodide murdmine, mängude revolutsiooniline muutmine ja võimalikult paljudele inimestele juurdepääsu tagamine. Kahtlemata said nad sellega hakkama, sest tegemist oli läbi aegade kõige suurejoonelisema etendusega, mis olümpiamängude ajaloos iial aset leidnud ja seda ei suutnud rikkuda isegi lakkamatu vihmasadu.
Olümpiamängude avatseremoonia pealavastajaks oli Thomas Jolly.
Kui tavaliselt on avatseremoonia olnud jagatud kaheks: esmalt show-etendus, seejärel osalevate riikide rongkäik, siis Jolly oli need kaks omavahel osavasti ühte põiminud. Samal ajal kui delegatsioonid laevade-paatidega mööda Seine'i sõitsid ja sportlaste delegatsioone maailmale tutvustati, käis nende taustal jõekallastel 3000 tantsija ja näitlejaga etendus, mida kogu maailmale telepildi vahendusel näidati. Selles imelises ja originaalses etenduses sai näha Seine’i kallastel olevaid tuntud ajaloolisi kohti Pariisis, sinna olid oskuslikult põimitud Prantsusmaa ajalugu, sümbolid, poeesia ja armastus! Katustel tantsisid baleriinid, õhus hõljusid akrobaadid, tellingutel musitseerisid ja tantsisid tipptantsijad, maalidel Louvre’is liikusid silmad ja inimestest tühi ,,Meduusa Parv“ triivis jõel.
Kogu avatseremooniat läbis armastuseteema ja eks see olegi võimalus selles kurjas maailmas ellujäämiseks. Pariis on armastuse ja valguse linn ning armastus ühendab armastajad, nagu ka laulusõnades kirjas.
Pariisi vanima kabaree „Moulin Rouge’i“ 80 tantsijat tantsisid Seine’i vihmast libedail kaldakividel vapralt kankaani. Avatseremoonial esitati väga erinevat muusikat heavy’st rock’ini, klassikalisest muusikast popmuusikani välja. Etenduse üllatuskülalisteks olid Lady Gaga ja Celine Dion. Kui Lady Gaga esines kabareestiilis, olles uhkete roosade sulgedega ehitud kuldsel trepil, siis Celine Dion, kes pole viimasel neljal aastal üldse esinenud, laulis Eiffeli tornis pärast olümpiatule süütamist pealtvaatajaid pisarateni liigutades Edith Piafi maailmakuulsat laulu ,,Hümn armastusele“. Kogu avatseremooniat läbis armastuseteema ja eks see olegi võimalus selles kurjas maailmas ellujäämiseks. Pariis on armastuse ja valguse linn ning armastus ühendab armastajad, nagu ka laulusõnades kirjas.
Mööda jõge galopeeriv hõbedane hobune anonüümse maskeeritud olümpialipu kandjaga, eikusagilt rahva ette ilmunud Prantsusmaa vaieldamatult kõige kuulsam sporditäht Zinedine Zidane, temalt olümpiatõrviku üle võtnud Rafael Nadal ja tuledes sähviv Eiffeli torn olid nõnda ägedad, et isegi kaela sadanud vihm jõudis rahval vahepeal ununeda. Muideks olümpialipp tõmmati vardasse tagurpidi, nii uskumatu, kui see ka tundub. Meenus kohe 1992. aasta Erika Salumäe olümpiakuld Barcelonas, kui Eesti lipp valepidi lipuvardas kerkis.
Kõrvalepõikena olgu öeldud, et Celine Dioni esinemiskleidi mängude avapeaoks disainis Maria Grazia Chiuri ja see valmistati Diori õmblusateljees. Selle kleidi valmistamiseks kulus rohkem kui 1000 töötundi. Anonüümne maskis ratsanik veehobul oli allohvitser Floriane Issert.
Kirsiks tordil oli muidugi olümpiatule originaalne süütamine, kui see kuumõhupalliga õhku tõusis ja Pariisi kohal hõljus. Õhku lennanud pallil polnudki tegelikult põletavat tuld, vaid see oli hoopis elektrileek, täiesti unikaalne leiutis Pariisi olümpiamängude jaoks: tuli, mis ei põleta ega saasta õhku CO2-ga. Üks viimaseid atleete, kes tuld käest kätte andsid, enne kui see kuumaõhupalli korvini jõudis, oli kahekordne olümpiavõitja ja Team EDF saadik Alain Bernard, kes käis ka EDFis kohapeal uurimas, kuidas selline leiutis sündis. Viimane tulekandja enne tule üleandmist tulesüütajatele oli vanim praegu elus olev prantsuse olümpiavõitja, 100-aastane Charles Coste, kes võitis kuldmedali 1948. aasta Londoni olümpiamängudel. Tule süütasid esimest korda kaks sportlast koos: Marie-José Pérec ja Teddy Rinner. Marie-José Pérec on olümpiavõitja 200m jooksus ja kahekordne olümpiavõitja 400m jooksus, Teddy Rinner judo raskekaalu 11-kordne maailmameister.
Riikide sportlaste delegatsioonid, mida oli üle 200, saabusid Seine’i jõel erinevatel laevadel-paatidel ametliku tseremoonia toimumiskohta, Eiffeli torni jalamil asuvale Trocadero väljakule. Kokku oli laevadel 10.500 sportlast. Suurematele delegatsioonidele oli igale oma laev, väiksemad esindused olid mitmekesi ühel laeval. Eesti olümpiadelegatsioon jagas laeva Hispaania omaga ning esindatud oli 5 sportlast. Kokku oli Eesti delegatsioonis 18 inimest.
Eesti lippu kandsid judoka Klen Kristofer Kaljulaid ja vibulaskja Reena Pärnat. 30-aastane Pärnat oli esimese eestlasena Pariisis ka võistlustules, sest 25. juulil oli ta rajal naiste sportvibu kvalifikatsioonis. „Mul on väga suur au Eesti lippu kanda. Kindlasti tuleb Pariisi avatseremoonia teistsugune kui Tokyos, juba see on eriline, et sõidame Seine'i peal, rahvas elab kaasa. Tokyo olümpial marssisime tühjade tribüünide ees. Ootan seda uut kogemust väga,“ ütles Pärnat enne avatseremooniat.
29-aastane Kaljulaid teeb oma olümpiadebüüdi 31. juulil. „Väga suur au on kanda Eesti Vabariigi lippu,“ ütles Kaljulaid.
Eesti delegatsiooni juhi Martti Raju sõnul valiti lipukandjateks sportlased, kes on teinud silmapaistvaid tulemusi ning kehtestanud Eesti positsiooni teiste riikide seas. „Eesti judo on olnud pärast taasiseseisvumist esindatud kõikidel suveolümpiatel. Vähe sellest, meie judokad on sealt naasnud ka kolme medaliga. Vibulaskja varem Eesti lippu avatseremoonial kandnud ei ole, kuid tegemist on alaga, mis on juba mitu olümpiatsüklit järjest olnud kavas Eesti osalusel,“ ütles Raju.
Viimasena saabus laev Prantsusmaa sportlaste delegatsiooniga, mida rahvas tormiliselt tervitas. Prantslased juba oskavad kaasa elada. Kõikjalt kostus ovatsioonide taustal prantslaste ergutushüüd oma sportlastele: „Allez les Bleus!“
Austerlitzi ja Iena sildade vahelistele kaidele ja sildadele mahutati endale pileti ostnud üle 300.000 pealtvaataja. Samas, kui sa juhtusid ootama jõeparaadi selle finišis ehk Eiffeli torni juures Trocadero väljakul, siis tuli oodata kokku kaks tundi ja 41 minutit, kuni viimaks show sinuni jõudis.
Avatseremoonial esinesid kõnedega Pariisi olümpiamängude organiseerimiskomitee president Tony Estanguet ja ROKi president Thomas Bach. Seejärel sai sõna Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes kuulutas XXXIII suveolümpiamängud avatuks.
Ka Eesti president Alar Karis ja Sirje Karis osalesid koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega reedel Pariisi olümpiamängude avatseremoonial Trocadéro väljakul. President kohtus ka Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elas kaasa Eesti sportlaste võistlustele.
6 km pikk jõeparaad Eiffeli torni juurde oli vahva selles mõttes, et nõnda sai avatseremooniast koha peal osa umbes viis korda rohkem inimesi kui tavaliselt. Austerlitzi ja Iena sildade vahelistele kaidele ja sildadele mahutati endale pileti ostnud üle 300.000 pealtvaataja. Samas, kui sa juhtusid ootama jõeparaadi selle finišis ehk Eiffeli torni juures Trocadero väljakul, siis tuli oodata kokku kaks tundi ja 41 minutit, kuni viimaks show sinuni jõudis. Enne seda sai kogu seda ägedat show’d vaadata suurelt ekraanilt, mis kohalolekuefekti mõistetavalt pisendas.
Korrakaitseks oli Pariisis avatseremoonia ajal väljas 45.000 politseinikku, katustel olid snaiprid ja ringi lendasid droonid. Imekombel registreeriti vaid 19 arreteerimisjuhtumit.
Samas tabas Prantsusmaa raudteevõrku ööl vastu reedet rünnak, mis halvas rongiliikluse kogu riigis. Raudteetaristut kahjustasid süütamised. Eurostari teatel oli segamini ka Londoni ja Pariisi vaheline graafik. Riigi raudteeettevõtte SNCF hinnangul võtavad remonditööd ja liikluse taastumine mitu päeva.
Kommunikatsiooniekspert Raul Rebase arvates oli Pariisi olümpiamängude avatseremoonia parim, mis seni nähtud. Ta sõnas: „Jõematk paatidel andis võimaluse paljudeks tipptasemel etendusteks. Kokku tuli välja kultuuri, ajaloo, innovatsiooni ja professionaalsuse suurteos.“
Rebase sõnul tõstis Pariis lati Eiffeli torni kõrgusele ja järgmiste Los Angelese mängude avatseremoonia tegijatel võivad nüüd juuksed hallimaks minna küll: „Aga ega valikut pole, sest kogu maailm vaatab ja alla jääda ei tohi. Oodata on jäänud neli aastat ja see pole tseremoonia ettevalmistamiseks üldse pikk aeg.“
Pariisi XXXIII suveolümpiamängud kestavad 11. augustini. Eestit esindavad 25 sportlast 14 spordialalt. Nii et pöidlad pihku ja olümpiat jälgima!
