Raamatukogu hubases esindusruumis võttis Heli Kõllamägi meid vastu nagu tuttavaid aegade algusest. Alustuseks mängis ja laulis Ilmar Vananurm oma unustamatut „Petseri valssi“.
Allakirjutanud tutvustas end ja oma kodukohta Pärnu-Jaagupit ja rääkis sidemetest Petserimaaga ning elulooraamatu saamisloost.
Olen sündinud 1945. aastal Pärnu-Jaagupi alevis, mis asub Pärnust 28 km põhja ja Tallinnast 101 km lõuna suunas. Olen „Petserimaa külade“ raamatust lugenud, et sealne maastik on tulvil järvedest, ojadest ja jõgedest. Mu kodupaigas Pärnumaal piisab ühe käe sõrmedest, et järve mõõtu veekogusid kokku lugeda: Ermistu, Kaisma, Lavassaare, Tõhela ja Tõstamaa. Kes tahab teada, kus on Pärnu-Jaagupi kihelkond, otsigu maakaardilt üles Kaisma ja Lavassaare järv ning tõmmaku nende vahele mõtteline joon ning ongi see kihelkond kirdest edelasse märgitud. Kui keegi tahab mulle leida „saatuse sõrme“, siis teadku, et Kaisma järve lähedal sündis 1870. a Petserimaa valgustaja ja preestri Karl Ustavi sakslannast abikaasa Pauline (sünd Miederberger), kes oli ilmselt võtmeisik petserimaalaste sellekohase ametliku pöördumise alusel Petserimaa toomisel Venemaa küljest Eesti koosseisu 1918. a.
