,,Teise maailmasõja järgsetest väljarändajatest rääkides võib öelda, et Toronto, mida on kutsutud ka Välis-Eesti pealinnaks, on endiselt koht, kus eestlaste kontsentratsioon on suhteliselt kõrge,“ ütles Väliseesti muuseumi (VEMU) peaarhivaar Piret Noorhani saates esinedes.
Piret rääkis kogukonna kujunemisest, kui kohale hakkasid jõudma pagulased, kel seljataga vintsutusterohked aastad pärast Eestist põgenemist.
Mindi niipea, kui riigid olid valmis vastu võtma, ja igal riigil olid omad tingimused. ,,Kes võtsid ainult noori ja vallalisi, kes võttis perekondi. Kanada on kogu aeg olnud immigrantide riik, Kanadas oli majanduslik vajadus uute töökäte järele, seepärast oli hea siia tulla. Meie maailmanukast tulijaid võeti päris meeleldi vastu, sest me olime lihtsalt nii kenad, töökad ja tublid inimesed,“ ütles Noorhani.
Kui Kanadasse jõuti, alustati väga madalalt. ,,Mehed läksid metsatööle või kaevandustesse, naised olid koduabilised ja majateenijad. Aga üsna tüüpiline oli ka see, et aasta-paari pärast osteti juba maja, mida hakati siis omakorda välja rentima ja nii teeniti kapitali juurde. Miinuseks oli siin see, et harva said sa oma erialalist tööd teha, aga oli ikkagi võimalik endale jalad alla saada,“ selgitas Piret Noorhani oma intervjuus.
Arhiivi kogudest rääkides ütles Piret, et seni puududuvad arhiivist ebaõnnestujate lood, just need traumalood, sest kõik ju tahavad rääkida kangelaslugusid, kuidas saadi hakkama.
Hiljem juba avati oma ärisid ja täideti neid vajaduspõhiseid auke, mis tollases Kanada ühiskonnas olid tekkinud. ,,Eestlased on alati väga ettevõtlikud olnud ja Kanadas suuri asju teinud.“
Jutuks ei olnud mitte ainult minevik, vaid ka olevik ja tulevik.
Arhiivi kogudest rääkides ütles Piret, et seni puududuvad arhiivist ebaõnnestujate lood, just need traumalood, sest kõik ju tahavad rääkida kangelaslugusid, kuidas saadi hakkama.
,,Huvitav on see, et nüüd on teine põlvkond leidmas võimalust oma häälega rääkida oma lugu ja nende dilemma oli just see, et sa pidid olema mustereestlane ja musterkanadalane. See tekitas inimestes mitmeid sisemisi konflikte,“ sõnas Noorhani.
Piret Noorhani on rännanud kahe riigi, Eesti ja Kanada vahel üle 15 aasta. Tema sõnul on eesti kultuur külluslik ning sageli on just kastist välja mõtlemine ülimalt sümpaatne ja see on midagi, mida ta alati proovib ka Kanadasse tuua, et sellest saaksid lisaks eestlastele osa ka kanadalased.