Inglisekeelne credit union (krediidiühistu) võib mõnele eksitavaks osututa, sest tegevusala ei ole piiratud ainult laenudega, vaid seal pakutakse erinevaid investeerimisvõimalusi ja enamasti ka kõiki tavapäraseid pangateenuseid. Praegu Eestis tegutsevad ühispangad on inimestele teada kui hoiu-laenuühistud. Kanadas 1954. aastal eestlaste asutatud Toronto Eesti Ühispanga mõjul ütleme kohapeal siiani kooperatiivpankade kohta ühispank. Mõnel pool maailmas on neist saanud rahvapangad või kooperatiivpangad. Heal lapsel mitu nime. Aga ükskõik, kuidas me neid ka ei kutsu, on kõiki ühendavaks põhitõeks, et iga liige on ka panga omanik ning teenitud tulu jagatakse liikmetega ja kulutatakse kogukonna toetuseks. Toronto Eesti Ühispank jagab seda näiteks boonusintressina või laenuintressi tagasimaksena olenevalt hoiuste ja laenude suurusest. Lisaks toetatakse paljusid eestlaste organisatsioone ja tegevust.
Eestis tegutseb 2015. aasta kevade seisuga seitseteist laenu-hoiuühistut. Tundub siiski, et osanikuks tullakse palju vähem kui mujal maailmas. Põhjuseks paljus tõenäoliselt see, et pangateenuste pakkumine on piiratud. Maailmapildis seisab USA ühispankade liikmete arvu poolest kõige tipus, järgnevad India, Kanada ja Lõuna-Korea. Eraldi võiks välja tuua Iirimaa, kus ühispankade sektor hõlmab suurt osa majanduslikult aktiivsetest elanikest (75%), võrdluseks Kanada, kus see number on 46% ja USA 44%.
Ühispangad näitavad end jätkuvalt väga heast küljest. Nii USAs, Kanadas kui mitmel pool mujal maailmas pannakse nad aasta aasta järel kliendirahulolu uuringutes esikohtadele. Majanduskriisid ei ole ühispankasid mõjutamata jätnud, kuid statistika ütleb, et nad on enamasti suutnud võrreldes suurpankadega hoida oma tegevust palju stabiilsemana. Seda loomulikult põhjusel, et suurte kasumite tagaajamine pole primaarne. Viimane finantskriis tõigi sellepärast hulga rohkem nooremaid liikmeid ühispankade juurde. Huvitav on tõik, et need, kes kord ühispankadega tegutsema hakkavad, ei taha suurpankade poole enam vaadatagi. Teisalt räägivad isegi pangatöötajad, kuidas neil võtab mitu nädalat või mõnikord kuid, et maha raputada suurpangast kaasa toodud mentaliteet aina suuremat tulu teenida. Tähtsaks saab hoopis igale liikmele just tema jaoks kõige parema lahenduse leidmine.
Muidugi on toimunud viimasel ajal hulk muudatusi ühispankade süsteemis. Mitte ainult Kanadas, vaid ka mujal, maailmas käib väiksemate ja ka suuremate pankade liitumine. Ühelt poolt võib muidugi kurvastada, et kaovad ära „oma küla pangad”, kuid suuremas pildis võib see hoopis positiivne olla. Laienevad võimalused ühispanga liikmeks hakata ning pangandust teha, kui ka lihtsustub süsteemide kasutamine, mis hoiab kulud madalad.
Meie kõigi ühine Toronto Eesti Ühispank on tänaseks uhked 60 aastat vastu pidanud. Viimased kümmekond aastat on kõvasti laiendatud teenuseid, mida seal pakutakse. Kõige rohkem võib head meelt tunda pangamasinate ehk ATM võrgustiku üle. Exchange Network (kuhu kuuluvad ühispangad, HSBC, National Bank, Manulife Bank) pakub üle 3000 masina, kust saab tasuta raha välja võtta ja deposiite teha. Vaid üks suurpank Kanadas võib uhkustada kõrgema arvuga. Lisaks veel internetipank ja mobiilpangandus ning polegi vaja muud, kui ainult kord konto avamiseks läbi astuda.
Kindlasti eristub Toronto Eesti Ühispank paljudest teistest (kaasa arvatud ühispangad Kanadas) selle poolest, et põhiteenused on endiselt tasuta ning panka helistades ei tervita mitte masina metalne hääl vaid inimene. Pole ime, et just nooremad, kellel iga sent kulda väärt, hülgavad suurpangad ja pöörduvad ühispankadesse. Miks täita üksikute ahnete aktsionäride taskuid, kui võib hoopis enda peale mõelda, sest just seda pakuvad ühispangad!