Minutaolised ajas oma kodumaalt ära võõras võim, kel pold meie maale asja. Meile tungiti väljastpoolt kallale. Tahtsime ise omal maal oma elu korraldada, aga ei lastud. Praegased pagevad sellepärast, et ei oskand omal maal oma elu korraldada, panid tiktaaturi pukki. Nüid lasevad kodust jalga ja tahvad meie elukorralduse kah pintsli keerata.
Nendel riikidel, kus meile ligimesearmastust näidati, oli moraalne kohustus meid vasta võtta, sest nad olid sõja aegu selle tõpraga liidus, kes meid sealt minema ajas. Ja neil oli meie töökäsi ädaste vaja. Eestlased minu teada praegaste põgenike tiktaatureid toetand ei ole ja tööd pole neil oma rahvalegi anda.
Enne, kui keski meid vasta võttis, kontrolliti üksaaval igaühe tervist ja ilmavaadet. Kel kopsud-maksad korras ei old vai kes oli Moskva tiktaaturile relvaga vasta akand, selle kohta ligimesearmastus ei kehtind. Seesama Kanaada, kus ma praega elan, vahtis viltu igaühele, kes lugeda, kirjutada ja peast rehkendada oskas. Kartis, et tuleb ja akkab kohalikele possiks. Eestlastel võiks kah õigus olla kontrollida, kas sissetrügija on ikke ligimene vai nisuke, et parem ära sunnikule ligi mene.
Neid vahesid on veel, aga selleks nädaliks vast aitab. Ärman igatahes jäi kuulates kenaste kuss.
Kargu Karla
