Kohale tulid endised ja praegused Põhjala Tütred. Teadustaja oli Emma Soolepp ning kokku oli pandud lühike kava: fotonäitus, ühislaulud, Põhjala Tütarde “triviamäng” auhindadega. Laulis Põhjala Tütarde “koor” Ingrid Silma juhtimisel koosseisus: Taimi Hooper, Elena Lepik, Kadri Munro, Tiiu Remmel, Ingrid Silm ja Kairi Taul Hemingway.
Viimane lipkonna juht, ngdr. Kadri Munro pidas lühikese kõne ja jagas lipkonna ajaloost tipphetki. Mõned siia lisatud:
Lipkonnal on olnud pikk gaiditee, mis algas, kui Helene Tiidus alustas esimese vanemgaidigrupi 1. mail 1949. Nädal hiljem koondas Evelyn Org gaidiealisi tütarlapsi, kes moodustasid esimese gaidsalga. Esimene salgakoondus toimus 12. mail samal aastal. Evelynist sai esimene lipkonna juht ja peale teda on olnud kokku 14 lipkonna juhti, kõige kauem gdr. Margot Nortmaa.
Lipkonna nimi oli valitud gaidide poolt Göteborgi “Põhjala Tütarde” järgi, sest kaks salga liiget (Asta Piil ja Hilja Kuutma) olid sellesse kuulunud. Sooviti ka “sümboolselt edasi viia Rootsi kaudu uuele maale seda gaidvaimu, mis valitses kodu-Eestis” ja oli “lõkkele löönud Rootsis asutatud gaidüksustes”. Rühmade nimedeks said hellakestele “Tibupere”, gaididele “Tulehoidjad”, vanemgaididele “Kullaketrajad” ja hiljem vanematele vanemgaididele ja juhtidele “Mutid”. Nendest “Kullaketrajad” ja “Tulehoidjad” on kasutusel ka uues lipkonnas. (Pikemalt Eesti Elu 7.märtsi paberlehes)
Fotogalerii – fotod Maimu Mölder
