Käesolevate valimiste käigus löödi samuti uppi arvamusküsitlused, mis pakkusid mõlemale presidendikandidaadile võrdseid võiduvõimalusi.
Ei meeletu riigivõlg, vaaruv majandus, kontroversiaalne Obamacare, halb tööhõive olukord ega muud ebasoodsad asjaolud suutnud takistada president Barack Obama teistkordset valimisvõitu. Ameeriklased otsustasid talle anda veel ühe võimaluse. 6. novembril toimunud valimistel valiti USA presidendiks tagasi Barack Hussein Obama, kes kogus 303 valijamehe häält. (Huvitav, et üks mainekamaid USA poliit-statistikuid Nate Silver ennustas üsnagi täpselt, et Obama saab 307 valijamehe hääled.) Romney saagiks kujunes vaid 206 häält, presidendiks saamiseks oli vaja vähemalt 270 valijamehe toetus. Ehkki Obama võit jäi seekord tagasihoidlikumaks kui 2008. a, on demokraatidel küllaga põhjust rahuloluks.
Romney kaotuse põhjuseks peetakse eeskätt asjaolu, et ta ei suutnud meelitada enda kasuks hääletama hispaania juurtega valijaid. Samuti polnud ta vastuvõetav paljudele vabariiklastele, eriti konservatiivsetele teeparteilastele. Võib ka arvata, et demokraatide intensiivsel negatiivsel reklaamil oli siin oma osa. Osama bin Ladeni tapmine oli aga vesi Obama veskile.
Valimiskampaania oli pikk ja väsitav, selle käigus kulutati rekordiline summa – ca 6 miljardit dollarit, mis on ligilähedane Eesti aastaeelarvele.
Ohio osariik paistab tõesti olevat kaalukeel, statistika näitab nimelt, et ilma võiduta Ohios pole vabariiklastel mingit lootust presidendiks saada. Ent Obama osutus võidukaks mitte ainult Ohios, vaid ka New Hampshire'is, Pennsylvanias, Minnesotas ja Wisconsinis, kus Romney püüdis viimasel hetkel tema tagasivalimist blokeerida. Obamat saatis edu isegi Romney sünniosariigis Michiganis.
Rahvusvahelised reaktsioonid
Esimesed soojad tervitused saabusid tagasivalitud riigipeale Jaapanis asuvalt eksootiliselt Obama saarelt. Ehkki valimiskampaanias unustati peaaegu täiesti „vana ja haige” Euroopa ning puudutati vaid põgusalt Venemaaga seonduvat, tuletas Euroopa end valimistejärgsel hommikul meelde, põhjustades Ühendriikide börsil ühe suurema languse.
Suurbritannia peaminister David Cameron ütles, et on aeg liikuda USA-Euroopa vabakaubandusleppe suunas. Analoogiline leping on juba koostamisel Kanadaga. Ehkki vaatlejate arvates jääb püsima teatud lõhe USA-Euroopa suhetes, on ebatõenäoline, et siin midagi kardinaalset võiks juhtuda.
Pakistanis väljendati rahulolematust Obama tagasivalimise üle, mis on pehmelt öeldes kummaline, sest Ühendriigid annavad Pakistanile ju miljardeid dollareid. Hiinas leiti, et Obama on Hiina jaoks soodsam (ja nõrgem) president kui Romney seda olnuks. Ka Kreml suhtub Obama tagasivalimisse positiivselt. Venemaa president Vladimir Putin saatis Obamale kirjaliku õnnitluse. Moskvas avaldati lootust, et kahepoolsed suhted arenevad positiivses suunas.
Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves saatis Obamale omalt poolt õnnitluse, milles öeldakse: „Eesti, Atlandi-ülese koostöö toetaja Euroopa Liidus ja pühendunud liitlane NATO-s, teeb kõik säilitamaks tugevaid sidemeid, mis meie vahel toimivad. Üheskoos suudame rohkem kui igaüks eraldi.”
Siseriiklikud probleemid
Neli aastat tagasi andis presidendiks valitud Barack Obama palju lubadusi ja tõotas suuri muudatusi. Nagu teame, pole ta neid suutnud täita. On irooniline, et äsjase kampaania lõpuosas kasutusele võetud lööksõna – Forward! (Edasi!) pärineb marksistide-leninistide sõnavarast. Vene punarevolutsiooni ja nn Suure Isamaasõja ajal virgutati üksteist sõnaga „Vperjod!” (Edasi!)
Ehkki Obamal pole enam vaja muretseda tagasivalimise pärast ja senatis on demokraatidel enamus, teevad Esindajatekojas ilma vabariiklased. Selletõttu on presidendile jätkuvalt suurimaks probleemiks konsensuse saavutamine vabariiklaste ja demokraatide vahel, sest praegune poliitiline ummik ei võimalda Kongressil normaalselt funktsioneerida ega kriitilisi küsimusi lahendada. Viimasel ajal on palju juttu olnud „finantskalju” (fiscal cliff) serval seismisest. President ei saa praeguses finantskriisis enam kõrgilt ignoreerida vabariiklasi, vaid peab leidma koostöövõimalusi. See eeldab muidugi mõlemapoolset kompromissivalmidust. Esindajatekoja spiiker John Boehner ütles kolmapäeval: „Härra president, see on Teie moment!”
Oma valimisjärgses kõnes ütles Obama, et ta pöördub tagasi Valgesse Majja otsusekindlana ja inspireerituna, et töötada tuleviku heaks. Loodetavasti pole need vaid õõnsad sõnad. Ajalehe USA Today 7. nov juhtkirjas nenditakse, et Obama võit oli küll suur, kuid tema ees seisvad ülesanded veelgi suuremad. Samas hoiatatakse, et teine ametiaeg annab president Obamale küll uue võimaluse, mitte aga garantii edu saavutamiseks. Mitmete presidentide teine ametiaeg on olnud just pikitud piinlike skandaalide ja läbikukkumistega.
Kanada Sun Network'i kolumnist Tarek Fatah fantaseerib teemal, kui tema oleks hääleõiguslik ameeriklane. Ta nendib, et pärast aasta kestnud karnevali [kampaaniat], mis oli vürtsitatud poliitilise draama, valede, pettuste ja seisukohtade muutmistega, ei oleks ta suutnud otsustada, keda valida. (TS, 07.11). Hea siis, et oleme kanadalased ning meil ei tarvitse USA keerulises ja vastuolulises valimiskarusellis tiirelda.
Elle Puusaag