Ukraina riigipea esines 17. septembril äsja uut hooaega alustanud parlamendiliikmetele ja senaatoritele kõnega.
Et Kanadas elab 1,2 miljonit ukraina päritolu inimest ja mõnedel andmetel on siin ukraina juurtega elanikke koguni 10%, on mõistetav, miks Vahtralehemaa soovib häid suhteid Ukrainaga ja on igati valmis aitama seda Ida-Euroopa riiki demokraatia ülesehitamisel. Peaminister Harper on seadnud Ukraina kriisi käesoleva aasta Kanada välispoliitika keskmesse.
Ukraina on jäänud üksinda?
Ajakirjanik Judith Miller kirjutab väljaandes City Journal (17.09.) üksildasest Ukrainast, kes pole leidnud tõelisi liitlasi võitluses Venemaa vastu. Eelmisel nädalavahetusel toimus Ukrainas 11. korda iga-aastane Euroopa strateegia teemaline konverents (Yalta European Strategy, YES), mille teemaks oli seekord “Uus Ukraina, uus Euroopa, uus maailm – selle ehitamine ja kaitsmine”. Et Jalta asub Krimmis, mille Venemaa on annekteerinud, peeti seekordne konverents Kiievis.
Kuigi maitsvaid suupisteid ja šampanjat nautinud arvukas osalejaskond ütles palju õigeid ja häid sõnu Ukraina toetuseks, on Ukraina jäänud Milleri hinnangul üksinda. Üllatav oli ka Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso YES-il peetud kõnes edastatud teade, et Euroopa Liit (EL) peatab Ukrainaga sõlmitud leppe need osad, mille vastu Venemaa seisab. Tõesti kummaline, et selleski maksab Moskva tahe. Kohendatud lepingu on juba heaks kiitnud nii Ukraina kui EL-i parlamendid.
Kuidas aidata Ukrainat?
Ukraina vajab praegu hädasti rahvusvahelist abi oma haavatud majanduse stabiliseerimiseks, julgeoleku tagamiseks, piiride kindlustamiseks, korruptsiooniga võitlemiseks, inimeste elujärje parandamiseks ja muuks.
Esinenud 11. septembril kõnega Torontos peetud heategevuslikul galal, mille eesmärgiks oli raha kogumine humanitaarabi osutamiseks ukrainlastele, kritiseeris peaminister Stephen Harper teravalt Venemaa sekkumist Ukraina siseasjadesse ja riigi terviklikkuse lõhkumist. Ta ütles, et Ukraina rahvast on ahistanud tsaarid ja aastakümneid nõukogude režiim. Pruugib meil vaid meenutada Stalini poolt 1930ndatel aastatel meelega korraldatud näljahäda ehk holodomori, mille tagajärjel hukkus erinevatel hinnagutel 7-9 miljonit inimest. Holodomori on nimetatud ka “Ukraina holokaustiks”.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes viibis möödunud nädalal Kiievis ja kohtus Ukraina juhtidega, ütles: “Ukraina vajab riigina toetust – demokraatlike riikide toetust, aga eelkõige oma elanike toetust, et nad kõik tunneksid end Ukraina kodanikena.” President Ilves lubas Ukrainale igakülgset abi Eesti reformikogemuse tutvustamisel ja kasutamisel. President Porošenko nimetas Eesti riigipea visiiti sümboolse tähendusega tugevaks toetusavalduseks Ukrainale. Kahjuks pole palju neid riike, mis osutaksid igakülgset toetust ja abi Ukrainale.
Kanada on selgesõnaliselt teatanud, et ta ei aktsepteeri Ukraina praegust status quo'd ega lepi kunagi Krimmi annekteerimisega. Siinne valitsus on eraldanud 250 miljonit dollarit majandus- ja sotsiaalreformide elluviimiseks Ukrainas. Lisaks eraldatakse $3 miljonit puht-humanitaarseks otstarbeks. Ukrainasse saadetakse 300 vaatlejat 26. oktoobril toimuvatele parlamendivalimistele. Kanada kehtestas omalt poolt äsja Venemaale veelgi täiendavaid sanktsioone. Ukraina sõjaväelastele on saadetud ka varustust (kuulikindlad vestid, kommunikatsioonivahendid jm), kuid mitte relvi.
Steven Chase küsib ajalehes Globe and Mail (16.09.), kas need meetmed on aga küllaldased ja adekvaatsed praeguses olukorras, kus Ukraina seisab silmitsi Moskva jätkuva agressiooniga. Ehk saaks Kanada osutada ka mingit kaasabi Ukraina pääsemiseks NATO-sse, mille uks näib riigile praegu olevat kindlalt suletud?
Organisatsiooni The Canadian Group for Democracy in Ukraine kirjas peaminster Harperile leitakse, et Kanada head sõnad, humanitaar- ja majandusabi on küll tervitatavad, kuid mitte piisavad. Kirjas nenditakse, et Ukraina vajab kiiresti militaarset abi olukorras, kus Venemaa muutub üha jultunumaks ning kaalul on Ukraina kui suveräänse riigi staatus.
President Porošenko sõnum Kanadale
Ukraina riigipea tänas Kanada parlamendis peetud kõnes peaminister Harperit ja valitsust toetuse eest, mida nad on osutanud Ukrainale võitluses oma väärikuse ja iseseisvuse eest. Ta kiitis kahe riigi vahelisi suhteid ning valitsuse heatahtlikku suhtumist siinsesse ukraina kogukonda. President Porošenko meenutas, et just Kanada oli esimene riik, mis tunnustas Ukraina iseseisvust.
Intervjuus CBC News Network's Power & Politics saatejuhile Evan Solomonile rõhutas president Porošenko Ukraina mitmeid riigi olulisi ja möödapääsmatuid vajadusi: tariifideta vabakaubandus, laenupikendused, juurdepääs salaluure teabele, energiasõltumatus jm, milles Kanada saaks kaasabi osutada.
Edasi suundus president Porošenko Ameerika Ühendriikidesse, kus ta kohtus neljapäeval president Barack Obamaga ja esines kõnega USA Kongressi Esindajatekoja ja senati ühisel istungil.
Loodame, et president Petro Porošenko visiit Põhja-Ameerikasse kannab vilja Ukrainale osutatava moraalse toetuse, veel enam aga reaalse abi näol.
Elle Puusaag
