Lauri Kettunen (10.09.1885–26.02.1963) oli estofiil ja tegi Eestis suuri tegusid. Ta rajas Tartu Ülikoolis läänemeresoome keelte õppetooli ja oli selle esimeseks professoriks. Ta asutas ajakirja Eesti Keel ja Eesti Emakeele Seltsi, oli selle esimees ja auliige. Kettunen propageeris nimede eestistamist ja avaldas isegi ühe eestikeelse luulekogu – „Südame sillad“. Vabadussõja ajal oli Kettunen Eesti Abistamise Peakomitee erisaadik Tallinnas. Talle anti Vabadusristi autasu lausa kaks korda.
Kassitoomel oli ausamba avamisele kogunenud palju rahvast. Peeti kõnesid. Kohal oli linnapea Urmas Klaas, ülikooli rektor Toomas Asser, Soome suursaadik Vesa Vasara, õppejõude, endisi ja praegusi üliõpilasi, linnarahvast ja ka kaugemalt tulnud külalisi. Soomest oli kohale tulnud Kettuse ristipoeg. Lauri Kettusega kohtunud ja hetkel veel elavaid eestlasi on ilmselt väga vähe. Üks neist, professor Rein Taagepera, meenutas kunagist kohtumist Soomes.



Vähesed teavad, et Kettunen oli ka tõukekelgu ehk Soome kelgu maaletooja ja propageerija Eestis. Skulptor Elo Liiv ongi kujutanud professor Lauri Kettust tõukekelgul. Tema ees kelgul on pakk raamatuid. Kõige peal on eesti-soome sõnaraamat ja luulekogu „Südame sillad“.
Mälestusmärgile annetas raha üle 400 inimese ja 40 organisatsiooni. Pärast südamlikke kõnesid ja skulptuuri avamist toimus vastuvõtt Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi saalis.