fbpx
Telli Menüü

Quo vadis, eestlus?


Eestlased läbi aja on olnud ohustatud liik. Neid on vähe ja neid on raske leida (samas on nad igas sadamas), aga nad pakuvad maailmale midagi väga erilist, mis lähtub nende minevikust maa- ja metsarahvana. Nende ürgsed instinktid võimaldasid neil kiiresti muganduda, kui aeg oli linnadesse kolida, kuna nad olid juba harjunud erinevate keskkondadega. On eriti muljetavaldav, kuidas eesti rahvas muutus mahasurutud pärisorjadest haritlaskonnaks vähem kui saja aastaga. Alles 1868 olid eestlased talupojad, kellel teoorjus ja juba 1933 kuulutas Eduard Vilde vaimukalt välja, kuidas sajast eestlasest on leida üheksakümmend üheksa, kes oskavad lugeda ja kirjutada ning üheksakümmend kaheksa ja pool, kes on kirjanikud.

Võib nimetada Eesti ärkamisaja perioodi põhjamaade renessanssiks. Kui vaadata aega 1991 – 2020, siis leiad imponeeriva näite, kuidas eesti rahvas lõi endale toimiva riigistruktuuri ja kerkis maailmaliidriks digitaalses valdkonnas. Mis on täpsemalt see salaretsept, mida eestlased omavad, mis on aidanud neil ennast muuta pärisorjadest edasi haritlasteks, kes arukalt nuputasid välja raja digivaldkonna maailma kangelasteks? Vastus on üpriski mitmetahuline aga baseerub teesis, et eestlased on alati pidanud võitlema millegi eest. Võitlus vabaduse eest kestis palju aegu ja oli Eesti rahva põhjatäht kuni taasiseseisvumisperioodini. Alates 1991, eestlaste võitlus muutus võitluseks ideede tasandil, et leida kõige paremaid ideid, mis hõlbustaksid moodsa, lääneliku ja hästi toimiva riigi ülesehitamist. Kuigi väliseestlased mängisid olulist rolli nendes võitlustes, nende suurim väljakutse läbi 20. sajandi oli Eesti keele, kultuuri ja identideedi säilitamine välismaal. See õilis mission oli nende sine qua non. Kui nüüd mõelda tuleviku peale, tuleb loota, et see missioonitunne ei kao nende südametest ja eestlus õitseb edasi eesti koolides, majades, seltsides ja teistes kohtades. Nagu Lennart Meri kord julgelt proklameeris “oma riigi eest vastutame kõik koos, ja igaüks eraldi”.

Head Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti!

Karl Herbert Grabbi


Loe edasi