Pärast uueaasta tervituste vahetamist räägiti õhinaga Prantsusmaale saabunud lumest, mis on erakordne ning tõi kaasa koolide, trennide ärajäämise, palju liiklusõnnetusi ja ummikuid. See kõik tekitas Eesti päritoluga noortes palju elevust ja imestust.
Seejärel tutvustati läbiloetud raamatuid.
Hans Šveitsist oli läbi lugenud J.R.R. Tolkieni raamatu „Kääbik ehk sinna ja tagasi“, ta tutvustas raamatut teistele ja luges ette ühe peatüki.
„Kääbik“ on „Sõrmuste Isanda“ eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare. Kääbikut peetakse 20. sajandi üheks kõige armastatumaks ja mõjukamaks teoseks. Raamatu peategelane Bilbo Baggins on kääbik, kes armastab lihtsat ja mugavat elu ega ole eriti palju oma kääbiku-uru sahvrist kaugemale rännanud. Kuid ühel päeval saabuvad tema koju võlur Gandalf ja kolmteist päkapikku ning keeravad kääbiku sündmustevaese elu pea peale, meelitades ta retkele „sinna ja tagasi“. Päkapikkudel on plaan minna retkele suure ja väga ohtliku lohe Smaugi aaretekambrisse ning algab seiklus, mis paneb Bagginsi tegema täiesti ootamatuid asju.
Pärast lugemist arutasime, mida tähendavad loetud peatükis esinenud sõnad ja väljendid: tahveldatud seinad, elevantlik trampimine, päkad, mahlakas hääl, nagu isa suust kukkunud, rännusau jt. Nende väljendite üle arutades saime puudutada ka sõnade tuletamise teemat: tahvel – tahveldama, elevant – elevantlik.
Greta Prantsusmaalt tutvustas teistele Eduard Vilde „Pisuhända“, mida ta koolis just lugema pidi.
„Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse kullafondi kuuluv Eduard Vilde satiiriline komöödia. 1913. aastal kirjutatud näidendis pilkab kirjanik inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada.
Ehitusinsener Ludvig Sander, kes naise sunnil kirjanikuks on hakanud, avaldab oma nime all koolivenna Tiit Piibelehe romaani „Pisuhänd“. Olukorrad aga muutuvad. Pisuhänd ei too mitte ainult Sanderile au ja kuulsust, vaid hakkab ühtäkki hoopis oma tegelikku loojat Piibelehte teenima. „Pisuhänna“ leidlikult loodud tegelaskujud, vaimukad ja täpsed dialoogid muudavad selle näidendi ajatult nauditavaks. Tuntud on „Pisuhänna“ ütlused: „Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal“, ,,Vestmann Vestmanni uulitsast“ jne.
Ettelugemise järel selgitasime ka, mida tähendavad sõnad ja väljendid: väimeespoeg, minia, kive ja kände mööda käima, uulits jt. Saime teada, et teistest keeltest on eesti keeles palju laensõnu.
Mõnedki noored olid näinud „Pisuhännale“ tõelist populaarsust toonud Ago-Endrik Kerge telelavastust, milles mängisid Eesti armastatud tippnäitlejad Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Aarne Üksküla, Elle Kull, Anne Paluver ja Salme Reek.
Ettelugemise järel selgitasime ka, mida tähendavad sõnad ja väljendid: väimeespoeg, minia, kive ja kände mööda käima, uulits jt. Saime teada, et teistest keeltest on eesti keeles palju laensõnu.
Esitleti ka just esilinastunud filmi „Koduabiline“ autori Freida McFaddeni raamatut „Õpetaja“. Tegemist on üllatavate süžeepööretega psühholoogilise põnevikuga, mida lugema hakates ei saa seda enam käest panna.
Casehami gümnaasiumit vapustab skandaal, mille keskmes on õpetaja suhe ühe õpilase Addiega. Addiet ei saa usaldada. Ta valetab. Ta teeb inimestele haiget ja hävitab elusid. Kuid mitte keegi ei tunne tõelist Addiet ja ta saladusi ning nende varjamise nimel on Addie kõigeks valmis. Pealegi ei ole tema sugugi ainus, kel on, mida varjata.
Samuti räägiti Holly Jacksoni raamatust ,,Hea tüdruku mõrvaraamat“/,,Good Girl’s Guide to Murder“, mida Greta oli lugenud nii originaalis kui eesti keelde tõlgituna ja kinnitust sai tõde, et originaal on alati parem kui tõlgitud raamat.
Noored rääkisid lõpuks oma edasiõppimise kavatsustest ja eksamitest, samuti klassireisidest Rooma, Berni Bundeshausi ja Pariisi Filharmooniasse.
30. jaanuaril 2025 alanud Eesti Raamatu Aasta kestab veel 14. märtsini 2026, aga meie noorte raamatuklubi kestab kindlasti edasi ka pärast teema-aasta lõppu.
