Eks need probleemid on alati olemas olnud, aga mitte nii selgelt lahterdatud, nii palju teadvustatud ja igapäeva kõnepruugis kohal, vahel ka ülekasutatud. Näiteks on tihti kuulda, kuidas inimene kutsub ennast bipolaarseks, aga tegelikult on bipolaarsus tõsine meeleoluhäire, mida esineb suhteliselt harva. Kui ta aga on päriselt diagnoositud bipolaarse meeleoluhäirega, siis vajab see järjekindlalt reguleerimist ravimitega ja ka tuge (kaasa arvatud psühhoteraapiat) sellega toime tulemisel.
Olen elanud-töötanud kolmel maal ja seega kolmes erinevas kultuuris. Võin öelda, et suhtumine vaimsesse tervisesse sõltub kultuurist ja muutub ka ajaga. (Pikemalt Eesti Elu 13. sept. 2019 paberlehes)
Ragne Pajo, psühholoog
