Ei ta mind käevangus üle ristmiku talita, nii vilets ja aeglane ma’p põle, aga abikäed paneb töödele külge küll. Eriti teretulnud on ta meie metsakodu talvekindlaks tegemisel.
Esiteks talle meeldib roolis olla. Mulle mette ja juba kaua. Need uligaanid kihutavad, otsa - ei anna suunanäitajaga märku. Ma pian olema selgeltnägija, et aimama nende otsuseid. Viisakus puudub – või on siis lollitelefoni külge liimitud. Kardavoisid aga netu. Teiseks on sõit pikem ku pikk, kuna noid terasruunasid maanteel on kuripatt ku palju. Vanasti öeldi, et on liiklusmoosid, nüüd läheb hästi ku traffik venib teosammul Bärrini. Ning säält edasi võib juba oodata lund ja jääd. Laiutan kõrval nigu Türgi paša, mugavalt ja muretult, las noorsand närvitseb.
Ning saan siis oma oinapäise oratooriumi lasta valla. Kuna ei pea jälgima täie tähelepanuga seda, mida teised sohvrid otsustavd meie rõõmuks ette võtta. Eks selle käigus kommenteerides kõike, millele silm langeb.
Tian küll, et tuu austerlasest automargi Ferdinand kirjutas oma nime tseega aga tseed eesti keeles ju põle.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
