Nagu 1. juuni Õhtulehes nenditakse, moodustab Eesti rahvastiku kahanemine nelja Viljandi või viie Kuressaare suuruse linna elanikkonna.
Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest; 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata. Eestis elab 889.770 eestlast, mis on siiski 0,8% võrra rohkem kui 11 aastat tagasi. Muide esimese, 1897. a läbi viidud (üle-venemaalise) rahvaloenduse ajal oli eestlasi 878.701 – nii et peaaegu sama palju kui praegu. Muidugi oli asi palju hullem Põhjasõja järel, kus eestlasi oli hinnanguliselt alles jäänud vaid 300.000. Ja ometi püsime me kõigest hoolimata üle aja – pealegi vaba rahva ja riigina!
Välismaal viibivad eestlased – loendada või mitte?
Arusaamatusi tekitas välismaal asuvate isikute loendamine. E-loenduse ajal oli võimalik Eesti isikutunnistusega siseneda vastavale võrgulehele ka välismaalt. Esimesena küsiti seal alalise elukoha riiki. Kui isik vastas, et välismaal, siis sellega ka loendus lõppes ja teda Eesti elanikuks ei loetud. Isegi mitte siis, kui ta kuulus Eesti rahvastikuregistrisse, sest rahvusvaheliste seaduste põhjal loendab iga riik ainult oma territooriumil elavaid inimesi. Samas teavitas Statistikaamet, et alaliste elanike hulka loetakse ka need (rohkem kui 12 kuu jooksul) välismaal töötavad isikud, kes suurema osa oma töövabast ajast veedavad Eestis oma pere juures. Õhtulehes nenditakse: “Tuleb arvesse võtta, et tegelikult sebib meid Maarjamaal iga päev märksa vähem ringi, sest enamik Soomes kipsi seina kruvivatest mehepoegadest arvestati kah Eesti püsielanikeks. Lisaks sai ennast soovi korral neti teel püsielanikuks deklareerida igaüks, kes tegelikult ammu välismaal elab.” Ka Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp tunnistas 31. mail rahvusringhäälingu uudises, et Soomes töötavad inimesed loeti päris suures osas Eesti rahvastiku hulka. Soomes töötavate eestimaalaste arvu on hinnatud 30.000–200.000-le. Segane lugu. Nii ei anna ka äsjane rahvaloendus pilti sellest, kui palju maailmas tegelikult eestlasi elab. Usaldusväärseid andmeid välismaale elama asunute kohta lihtsalt pole.
Mis saab siis, kui väljaränne intensiivistub veelgi? Nagu elu näitab, lahkuvad peamiselt spetsialistid, tööjõulised inimesed, eriti aga noored. Kas Eestisse jääb veel piisavalt neid, kes ehitaksid maju, ostaksid kaupu ja sünnitaksid lapsi, nii et riigikukrusse laekuksid hädavajalikud maksed ning säiliksid Eesti iseseisvus ja kultuur? Viimase aja väljaränded võivad prof Rein Veidemanni hinnangul kahandada eestlaste kultuurivõimekust piirini, mida järeltulevad põlved enam ületada ei suuda (PM, 02.06.). Ta juhib seejuures tähelepanu Eesti esimesest riikluse ajast pärit seisukohale, et meie rahvuskultuur saab elujõuline olla vaid eestikeelses keskkonnas, riigi toel ja tagatisel, nagu öeldakse ka põhiseaduse sissejuhatuses.
Kurvad faktid
Rahvaloendus näitas, et Eesti ääremaadel ei taheta elada. Ainsana on kasvanud Tartu ja Harju maakonna elanikkond (resp 0,46% ja 5,13%). Kõige enam on rahvastik vähenenud Järva maakonnas (21,22%), järgneb Hiiumaa 18,87%-ga. See viitab regionaalpoliitika ebapädevusele, millest aastaid räägitud.
Muret teeb ka liiga väike laste arv. 0–14-aastaseid lapsi on kõigest 15%. Võrreldes eelmise loendusega on nende osakaal vähenenud 3%. Selle põhjuseks on muidugi paljude perede raske majanduslik olukord, tööpuudus ja ebakindlus tuleviku ees.
Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei saanud jätta kasutamata magusat võimalust süüdistada Reformierakonda Eesti elanikkonna vähenemises. 2. juunil uudisteportaalis Delfi ilmunud arvamusloos kiitleb ta: “Rahvarinne tõi beebibuumi, Reformierakond vähendab elanikkonda”. Savisaar nendib, et pärast Laulva Revolutsiooni aegset beebibuumi on Eesti kaotanud üle veerand miljoni elaniku. Viidates Ameerika Luure-Keskagentuuri andmetele (kust ta need küll sai?), süüdistab ta, et “reformierakondlik valitsemine” manipuleerib Eesti rahvastiku tegelike arvudega. Kas ta süüdistab riigiasutust (Statistikaametit) pettuses? Kibestunud Savisaar väidab lõpuks, et kui Keskerakond oleks võimul, kestnuks beebibuum edasi.
Eesti Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna hinnangul peavad poliitikud tegema loendusandmetest tõsiseid järeldusi ja ühes sellega põhimõttelisi muudatusi poliitilistes otsustes, et aidata Eesti demograafilist olukorda parandada. Riigikogus võetakse see teema sügisel päevakorda ja asutakse loodetavasti siis ka rahvastikupoliitikat vastavalt kujundama.
Elle Puusaag
