Selline rahvuse ja päritolu tõttu alaväärtustamine tõi esile suure pahameele meedias, mis sundis rahandusministrit kohe vabandama.
Kahjuks oli Ligi vabandamine vaid poolik. Ühest küljest tunnistas ta, et valis ettevaatlikkusest rääkides ettevaatamatu viisi, kuid hämas edasi, et selles polnud midagi juttu rahvusest. Ta laiendas aga samas ennast õigustades pika seletusega sisserändajate enamuse (vene keelt rääkivate ja ajalooliselt siia rännanute) kehvemast majanduslikust olukorrast, lisades veel, et sotsiaaldemokraatide liidrite seas on mitu eestlast, „kelle nimed langevad kokku Eesti riigi kukutajate omadega” ja esitas „muret tekitava küsimuse”, kes seda erakonda juhib. Jürgen Ligi niisugusele minevikule viitamisele toetudes võiks ju küsida, kas pole praegustes Eesti erakondades igal pool endiseid kommunistliku partei liikmeid ja kellele selline sildistamine, ka esivanemate rahvuslikult puhastverd mineviku peale rõhumine, kasu toob?
Naiivsus on Ligil oma vabanduses väita, et polnud „midagi juttu rahvusest”. Haridusministri tagapõhi ja tema isa rahvus on ju kõigile teada, kuigi ta on ema poolt (seega mitte juurteta) Eesti Vabariigi sünnijärgne kodanik. Sõna juurteta annab siin tugevama halvustava tooni, eriti kui sellele veel lisada nõue sõnavabaduse piiramisest.
Meediapoleemika tagajärjel oli Jürgen Ligi sunnitud rahandusministri kohalt tagasi astuma. Tema tagasiastumist on toetanud enamus Eesti juhtivaid poliitikuid ja haritlasi. Juhtusin lugema Õhtulehe lugejate kommentaare poleemika kohta, kus vähemalt 80% pooldas rahandusministri tagasiastumist ja oldi tema suhtes väga kriitilised.
Reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas möönis, et on lubamatu, kui valitsuse liikmed või teised juhtivad poliitikud teevad avaldusi, mida võib mõista kui rahvuse-põhiseid solvanguid. President Toomas Hendrik Ilves nimetas kaasmaalaste alavääristamist lubamatuks. Ilves kirjutas, et Eesti valitsuse liige ei tohi solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu: „Teiste selline alaväärtustamine on meie väärtusruumis lubamatu”. Opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu ütles: „Ma ei pea mõeldavaks, et Ligi saaks pärast sellist avaldust ministriametit jätkata”. IRL-i kuulus ka Sirje Kiin, kes on ilmselt erineval seisukohal. Siiski tuleb täpsustada, et rahandusministri tagasiastumist nõudnud ja tema teguviisi taunimist ei pooldanud ainult venelased ja sotsid nagu väidab Sirje Kiin. Pealegi on ikka süüdi see, kes ütles ja mitte teised, kes seda hiljem meedias avalikustasid või kommenteerisid.
Tabavalt on Delfis kirjutanud Mihhail Lotman: „Selliseid avaldusi ootavadki meie vaenlased, just sellised sõnad kurvastavad meie sõpru. Aeg ajalt sõnastatud ambitsioon kuuluda Põhja-Euroopa kultuuriruumi sai järjekordse tagasilöögi”. Mihhail Lotmani isa, Venemaalt sisserännanud Jüri Lotman, on kindlasti teadlasena ja Tartu semiootikakoolkonna rajajana üle maailma tuntuim eestlane.
Kindlasti tekib paljudele küsimusi haridusminister Jevgeni Ossinovski tagapõhi, keda Jürgen Ligi peab juurteta sisserändaja pojaks. Ossinovski on ise ennast nimetanud „vene päritolu eestlaseks” või „eesti ja vene keelt kõnelevaks eestlaseks”. Välismaal esineb ta eestlasena, mitte venelasena. Ta on kiitusega lõpetanud eestikeelsed koolid, räägib aktsendivabalt eesti keelt, lõpetanud kiitusega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, saavutanud Inglismaal magistrikraadid filosoofias ja poliitteaduses, mõlemad cum laude.
Peale Jaan Kaplinski, Mihhail Lotmani, Ivar Ivaski, August Gailiti on meil palju teisigi sellise tagapõhjaga eestlasi, kelle üle oleme uhked.
Eda Sepp
