fbpx
Telli Menüü

Rahvusvahelise rahu tagamine

Elava looduse kõige tähtsam isend, inimene, võib olemuselt toimida nii heana kui halvana. See kahetine olemus on mõjutanud inimesi oma erimeelsusi avaldama - üksikuid ka väga hävituslikul viisil. Esimeses maailmasõjas hukkus 9 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviilisikut. Välistamaks uute sõdade tekkimist loodi Rahvasteliit. Ent see ei suutnud takistada Teise maailmasõja tekkimist aastal 1939. Sõda lõppes aastal 1945. Inimkaotuste arv koos põgenemisel hukkunud tsiviilelanikega oli rohkem kui 62 miljonit. Taas järeldati, et riikidevaheliste erimeelsuste lahendamine vajab organisatsiooni: teovõimsamat, kui oli Rahvasteliit. Selleks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), mille põhikirja allkirjastasid 51 riiki juunis 1945. Põhikirja Artikkel 1 kohaselt on ÜRO eesmärkideks:

1. Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele.

2. Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks.

Teises maailmasõjas said liitlasteks Inglismaa (UK), USA ja NSVL. Kaks esimest lubasid viimasel võtta oma mõjusfääri sõjas erapooletuks jäänud väiksemad riigid. NSVL oli üks viiest ÜRO loojatest, kellel oli õigus jätta kinnitamata ÜRO Julgeolekunõukogu otsused, mis ei aidanud Stalinil „ühendada võimalikult paljude riikide proletaarlased“ NSV Liidu alluvusse. Ja nii ei hakanudki teised liikmesriigid nõudma, et ÜRO peab täitma põhikirjas määratud kohustused ning väga räigelt kuritegelik NSVL sai okupeerida ja annekteerida 42-ks aastaks mitmed Ida-Euroopa riigid. Aastal 1992 muutus NSVL Venemaa Föderatsiooniks – ilma et nende vetoõigus ÜRO-s oleks tühistatud; neilt oleks nõutud heastada NSV Liidu kuriteod riikides, kes olid Teises maailmasõjas olnud erapooletud. 

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi