Rapla festivali 10. a juubeliks 2002. aastal andis kohaliku ajalehe „Nädaline“ toimetus välja eriväljaande, mis Kivistiku idee kohaselt läks ka kultuurilehe „Sirp“ vahele ja levis niimoodi üle Eestimaa. Selles trükises meenutas tollane Rapla maavanem Kalle Talviste: „Alguses oli põnev. Raimo Kivistik tuli uksest sisse ja ütles, et teeme festivali! Tollal sai ju igast uuest ideest kinni haaratud. Siis ei osanud küll aimata, et see saab üle-eestiliseks festivaliks.“
Samas väljaandes meenutas Rapla kiriku õpetaja Mihkel Kukk, kuidas nad koos Kalle Talviste, Mikk Sarve ja Raimo Kivistikuga juba konkreetseid plaane tegid. „Algul ei julgenud me seda üritust festivaliks nimetadagi – see tundus tollal natuke liiga pretensioonikas,“ rääkis ta.
Esimese festivali avakontsert toimus Rapla kirikus 1993. aasta juunikuus. Peateoseks oli Urmas Sisaski „Eesti missa“ Kaarli kiriku kammerkoori esituses. Dirigeeris Ene Üleoja, orelil saatis Piret Aidulo. Järgmisel aastal dirigeeris Ene Üleoja Sisaski suurteost juba üldlaulpeol. Rapla ajalehe „Nädaline“ peatoimetaja Tõnis Tõnisson meenutas: “Rapla kirikust alguse saanud rahvusvahelisele kirikumuusika festivalile julgesid esimesel aastal pikka iga soovida vist küll väga vähesed. Rahagi ju polnud. Ja selle puhul, mis oli, peeti iga sendi üle kiivat arvestust. Ometi leidus neid, kes tõsises ettevõtluse rajamise tuhinas olid valmis toetama midagi niisugust, mille järele esialgu puudustki ei osatud tunda.“
Rapla ajaleht „Nädaline“ (praeguse nimega „Raplamaa Sõnumid“ on olnud algusest peale festivali toetaja, pakkudes tasuta eelreklaami ja kirjutades sisukaid järelarvustusi. Esimesest festivalist peale on publikuni toodud klassikalise muusika suurvorme – Bachi Johannese passioonist Pärdi Berliini missani. Raimo Kivistiku enda sõnul oli tema jaoks üheks festivalide tipphetkeks see, kui 22. juulil 2005. aastal kõlas Tõnu Kaljuste käe all esiettekandes Rapla muusiku Enn Võrgu oratoorium „Valvake!“. Põlu alla sattunud helilooja suurteose ettekandmine olnuks nõukogude ajal võimatu. Praegugi on Raplal oma helilooja – Pärt Uusberg -, kes on võrsunud oma ema Urve Uusbergi Riinimanda kooridest ja kes on järgmisel aastal toimuva noorte laulupeo kunstiline juht ja üks peadirigente.
Raimo Kivistiku organiseerimistalent ilmnes juba 1976. aastal, mil ta tegi Viljandi rockifestivali, mis oli esimene sedalaadi rocki-pääsuke terves nõukogude impeeriumis. Festivali kohal lehvis vabameelne vaim, mis päädis mitmele rokkarile esinemiskeeluga. Moskvast keelati muidugi järgmise festivali tegemine kohe ära. Kivistikule aga määrati kõiksugu „parteilisi karistusi“ ja vallandati töölt. Vabas Eestis on Kivistiku tööd kõrgelt hinnatud . EV presidendi poolt on talle omistatud Valgetähe teenetemärgi medal ja Raplamaalt on ta saanud maakonna tippauhinna „Rapla Redel.“
Sirje Vihma-Normet, Tallinn
