Lisaks rentis ta ka Budapestis maju, kuulutades need diplomaatilise puutumatusega kaitstud hooneteks, kuhu paigutas juudid elama, ning tegi palju muudki nende päästmiseks. Ohtlik ettevõtmine! „Piltlikult öeldes läks kuulivestita inimene oma vibu ja noolega automaatrelvade ja kuulipildujate vastu. Tema teo nimi oli meeletus,” iseloomustab seda aktsiooni kirjanik Ülo Tuulik (PM, 06.08).
Pole siis ime, et Wallenbergi saatus kujunes traagiliseks. 17. jaanuaril 1945 kutsuti ta Nõukogude marssali Rodion Malinovski peakorterisse Debreceni, kuhu ta ka naiivselt läks. Edasine info Wallenbergi saatuse kohta on vastuoluline, spekulatiivne ja lünklik. Venelased valetasid kuni 1957. aastani, et Raoul Wallenberg pole kunagi N. Liidus viibinud. 6. veebruaril 1957 avaldas Kreml aga korraga 17. juulist 1947 (!) pärit dokumendi, kus seisis, et „Wallenberg suri eelmisel ööl [Moskva Lubljanka vanglas] oma kongis südameinfarkti tagajärjel”.
Guy von Dardel algatas 1991. a Rootsi-Vene töögrupi, et otsida N. Liidu arhiividest andmeid oma poolvenna Raoul Wallenbergi saatuse kohta. Ehkki grupil ei õnnestunud mitte kõiki dokumente näha, selgus mh, et Nõukogude võimud tahtsid Wallenbergi välja vahetada Rootsis viibivate balti sõjapõgenike vastu, kellest suurema osa moodustasid eestlased. Kui rootslased oleksid põgenikud okupeeritud kodumaale tagasi saatnud, oleks Wallenberg tõenäoliselt vabastatud. Et Rootsi valitsus otsustas 1946. a aga mitte rahuldada N. Liidu kõnealust nõudmist, muutus Wallenberg Stalini silmis „väärtusetuks vahetusrahaks” ja kuulus hävitamisele. Vaevalt ta ise sellest võimalikust tehingust teadiski, kuid ometi tuli tal selle eest maksta oma eluga. Pekka Erelt kirjutab 2. aug. Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, et „Wallenbergi elu oli kümnete tuhandete eestlaste pääsemise hinnaks”. Meenutagem, et rootslased andsid Moskvale siiski välja 153 baltlast, mistõttu olid paljud põgenikud sunnitud Rootsist lahkuma turvalisema pelgupaiga otsinguil. Tuulik toob muide esile huvitava fakti, et Wallenbergi kaastööline, USA saatkonna atashee Stockholmis Ivar Olsen annetas 1944. a sügisel WRB kaudu 900.000 Rootsi krooni paadipõgenike vabadusse pääsemiseks.
Raoul Wallenberg suutis oma kangelaslikkuse, kosmopoliitilise ja strateegilise haardega mõjutada tuhandete inimeste saatust, sh siis kaudselt ka väliseestlaste oma. Et tema eluraamatu viimane lehekülg on ikka veel kirjutamisel, selgub ehk kunagi ka lõplik tõde Raoul Wallenbergi surma kohta, mille tuvastamine on esmajoones rootslaste auvõlg tema ees.
Elle Puusaag
