Eesti Maja juhatuse tegevuse vaka all hoidmine on teatud umbusalduse näitamine nii aktsionäride kui ka terve eesti ühiskonna vastu. Meie hulgas on küllalt talenti, et juhatusele asjalikku nõu anda ja arvamus, et sarnane nõuanne oleks eelarvamustega (biased) peaks paika ainult siis, kui see on pahatahtlik. Asjalikku detailset hinnangut Eesti Maja probleemidest pole kunagi avalikuks tehtud. Jällegi, meie hulgas on küllalt arhitekte, insenere ja majandusmehi, kes teeksid sarnase hinnangu, kas vabatahtlikult või ainult otseste kulude katmisega. Kas senised mitmele kinnisvaramaaklerile makstud summad on õigustatud, on küsitav.
Kindlasti leiame, et Eesti Majal on probleeme – esiteks, mis vajab otsest remonti, teiseks kuidas kindlustada edaspidist sissetulekut. Remont vajab raha. Kui pöörduda asjalikult ühiskonna poole, siis arvestame sellega, et oleme mitmekordselt rikkamad kui siis, kui Eesti Maja ostsime. Siis panime rahad kuue päevaga kokku ja maksime maja sularahas kinni. Tähtis on see, et ühiskond peab probleemidest teadlik olema ja mitte mingite salakokkulepete ohver. Näiteks Vana-Andrese kogudus oleks koostööst huvitatud, mis võiks olla ka Eesti Maja tuleviku huvides.
Tunnen kaasa Eesti Maja sõpradele, sest teil on süda õiges kohas – kahju, et te peate olema “üllatuses ja segaduses”. Nagu nägime minevikus, salalepingutel on küsitav tulevik.
Enn Kiilaspea
