Kontserdile lisas pidulikkust seegi, et autoriõhtu toimus Eesti Kontserdi 80.a juubelile pühendatud kontserdisarjas. Selles samas Eesti kontserdisaalis toimus 1993. aastal Kanada muusika festivali avakontsert, kus Kanada heliloojate kõrval kõlas ka kanadaeestlaste Kaljo Raidi, Kristi Alliku ja Omar Danieli sümfooniline looming. Kristi Alliku „3 tekstuuri“ solistiks oli tšellist Eero Voitk, kes hiljem esitas oma sooloõhtul ka Udo Kasemetsa Sonaadi tšellole. 1993. a avakontserdil lehvis kontserdisaalis sinimustvalge kõrval Kanada lipp, mis toonitas festivali erakordsust meie tollases kultuuriruumis. Tänapäeval pole terminil „väliseestlane“ enam seda tähendust, mis sel oli nõukogude okupatsiooni ajal ja Eesti taasiseseisvuse alguses. Ometi tekitab see siiani elevust, kui mõni tuntud „väliseestlane“ on otsustanud Eestisse elama asuda. Seda on tunda ka Riho Esko Maimetsa puhul. Riho Esko Maimets on meil ka laulupeo helilooja, mis tähendab, et tele ja raadio vahendusel on tema laululooming kõlanud üle kogu Eestimaa. Iga-aastastel Eesti Muusika Päevadel on Maimetsa looming kõlanud meie parimate interpreetide esituses. Kui siia lisada mitmed rahvusvahelised muusikaauhinnad ja Eesti Kooriühingu 2019.a koorihelilooja tiitel, siis võiks 33-aastasele heliloojale meistripaberid tõesti juba üle anda.
Maimetsa kooriteoste puhul torkas kohe silma laulude tekstide valik. Kuna RAMi-lauljate diktsioon oli perfektne, sai kõiki laule nautida ilma kavalehe abita. Enno luuletusele „Üks imeline helin“ järgnes kohe ladinakeelne „Ave Maria, gratia plena“. Eesti keele ja ladina keele kõrvutamisega jõuti kuni lõpulooni „Pater noster“. Minu jaoks oli see üllatav kogemus kuivõrd kõlaliselt sarnased on eesti ja ladina keel! Maimetsa maailmatunnetus on looduslähedane, tema muusikast kumab läbi metsade kohin ja tuulevirvendus järvepinnal. Vaikusepausidki on tal kõnekad. Riho Esko muusika on vägagi kodune ja eestilik. Helilooja ookeanitagused lapsepõlvemaad Kanadas meenutavadki ju meie Eesti loodust. Dirigent Mikk Üleoja käe all kõlas meeskoor suurepäraselt ja publik tänas heliloojat vägeva aplausiga.
Sirje Vihma-Normet
