Ma lugesin ja õerusin silmi, ei uskund, et Eestimaal nii palju rumalaid ja äbemata inimesi elab. Kõik on ambaid pidi sellesama presidendi proua külles kinni, kes just siin käis meie lastele ja vanainimestele lahket nägu näitamas. Irmus kisa käib, et proua olla liiga palju riigi raha kulutand oma riiete ja muude ebemete pääle, kui Kanaadas külas käis. Üks tänitab, et selle rahaga oleks keskmine eestlane saand maja osta. Teine kaebab, et pool eesti rahvast nälgib, aga proua muutkui ehib ennast. Kolmas käsib tal tööle minna, et teenigu ise endale raha. Seda kõike just emadepäeva eel, kus president peab rahvale kõnet ja seesama proua peab istuma saalis ja oma mõnitajatele naeratama.
Mina ei tea ütelda, kui ull see elu seal Eestimaal on, aga nii niru ta ikke olla ei tohiks, et rahvas ei jaksa oma esimest leedit ontlikult rõivi panna, kui läheb väljamaale oma riiki esindama. Ega ta siin lõbusõidul ei käind. Kanaada riik kulutas nende vastavõtmisele kah ulka raha, aga keski ei pahandand, et mis nisukese veikse riigi valitsejate peale raisata ja tervet pealinna sini-must-valgesse riietada.
Ma küsisin Ärmanilt, mis tema arvab, et kui proua oleks need rõivad ostmata jätt ja üks keskmine eestlane oleks endale maja saand, mida see oleks Eesti riigis muutnud. Ja et kas siis kõigil neil nälgijatel oleks korrapealt saand kõhud täis? Ärman lisas omalt poolt, et aga kui proua võtakski kätte ja läheks kuski konturi vai vabrikusse tööle, siis seesama soovitaja akkaks lõugama, et näe, võttis kellegi teise eest töökoha ära, kel seda rohkem vaja.
Emadepäev läks mul pintsli, aga Eesti riigi asjad ajan ma korda. Tuletan kisajatele meelde, et selle presidendi, kellel nisuke raiskaja proua, valisid nad endale ise juba teist korda. Kui uuesti valimiseks läheb, siis valigu nisuke, kes annab lubaduse, et tema proua läheb oma riiki esindama pastlad jalas ja suurrätik ümber õlgade. Siis on paugupealt õnn igal eesti õuel.
Kargu Karla
