Alatu kallaletungi tulemuseks on NATO suurenemine. Soome, kaua soovinud neutraalne olla, on nüüd liige ja sel nädalal langesid viimased takistused Rootsi kandidatuurile.
Vilniuses toimunud NATO tippkohtumiselt sai Euroopa kinnitust, et olemas on üksmeel ja visadus. Ukraina soov liikmeks saada ei täitu enne sõja lõppu. Sisemised lahkhelid kinnitavad, et venelaste väed pole sugugi nii võimsad. Paraku on mõttetu sõda olnud Läänele kulukas. Tänaseks on NATO riigid varustanud Ukrainat relvade ja laskemoonaga 154 miljardi euro ($224 miljardit Kanada dollarit) väärtusega. Mõtelge, kuhu sellist raha oleks võinud suunata – näiteks kliimamuutuse vastu võitlemiseks.
Tippkohtumisel oli selgelt keskpunktis Ukraina. Relvastiku ja NATO vägede lisamehitamine on toimumas Euroopa idapiiril. Rinne, selle kaitse on selgelt olemas.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on agaralt lobitööd teinud. Kuid ta ei teinud oma riigile head ütelusega, et NATO praegune seisukoht, mis ei kaalu Ukraina NATO kanditatuuri, on absurdne. Ei ole. Sõja käigus oleks selline samm vihase härja ees punase keebiga lehvitamine.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
