Mihkel selgitas, et näeb vesinikul suurt potentsiaali, sest see on puhas energiaallikas, mille tootmisel tekib jäägina vaid hapnik ning põlemisel ja elektriks muundamisel vaid veeaur. Seda on võimalik toota ka taastuvatest energiaallikatest, mis võimaldab vesiniku kogu energiatsükli teostada süsinikuheitevabalt. „Samuti on vesinik sobiv kütus rasketele transpordivahenditele ja tööstusprotsessidele, kus elektrifitseerimine ja akude kasutamine pole otstarbekas,“ märkis tudeng.
Koos mõttekaaslastega loodi TiVo, mis inspireerib ja koolitab roheenergeetikast huvitatud tudengeid. „Üks meie eesmärkidest ongi õpetada välja eksperte, kuna vesiniku- ja sellega seotud valdkondades toimub kiire kasvamine, mis eeldab ka spetsialistide olemasolu.“ Nüüd on aga TiVo suurimaks fookuseks saanud arendusprojektid. Nad alustasid vesinikul töötavast puldiautost ja õpetlikust stendist, kus saab näha kütuseelemendi hingeelu ehk kuidas vesinikust elekter saab. „See on olnud võimalik tänu pädevusele, mida oleme kahe aastaga tekitanud.“ Praeguseks on organisatsioonis juba pea 100 liiget, kellest kolmandik on otseselt projektidega seotud.
See tähendab, et kui tankimisliidese otsa ühendatakse sobiva suurusega balloon, siis on võimalik see täita 3-5 minutiga,“ tutvustas Mihkel lähemalt aparaadi tööprotsessi.
Neil on käsil kaks suuremahulist arendusprojekti – HydroCharge ja HydroSave. Viimases valmistavad noored energiatalletussüsteemi, mis salvestab elektrijõu vesinikus, kasutades metallhüdriidide tehnoloogiat. Projekti käigus uurivad nad metallisulameid ning arendavad gaasisüsteemi ja automaatika tehnilisi lahendusi.
TiVo esimene, 2024. aastal alustatud HydroCharge’i projekt, keskendub aga vesiniku tootmisele ja tankimisele. „Oleme arendanud tehnilise lahenduse seadmele, mis toodab vesinikku, surub selle tugeva rõhu alla ning võimaldab seeläbi kiiret tankimist. Eripäraks on see, et seda tehakse terviklahenduses ning automaatselt. Tänu sellele seadmele saavad ülikoolid ja ettevõtted katta omaenda vesinikutarbe vajaduse,“ selgitas energeetikafänn. Ta lisas, et see toetab ka mikromobiilsust, näiteks vesinikudroonide automaatset tankimist. „Kasutame AEM tüüpi Enapteri elektrolüüserit, et vesinikku kohapeal toota ja seda kokkusurumiseks hoiustada. Kuna vesinik on väga hõre, siis suruõhu pealt töötav vesiniku kompressor ehk booster viib vesiniku kuni 500 bari rõhu alla. Rõhu all olev vesinik hoiustatakse vaheballoonis, et võimaldada kiirtankimist. See tähendab, et kui tankimisliidese otsa ühendatakse sobiva suurusega balloon, siis on võimalik see täita 3-5 minutiga,“ tutvustas Mihkel lähemalt aparaadi tööprotsessi.
Töö, õpingud ja hobid täiendavad üksteist
Lisaks õpingutele ja TiVos toimetamisele jõuab magistrant ka tööl käia ja hobidega tegeleda. „Olen kolmandat aastat Elektrilevi ridades,“ jutustas energeetikaentusiast. Tudengil on aga veel üks südamelähedane hobi – rahvatants. „Olen seda juba esimesest klassist peale usinalt teinud. Tulge suvel tantsu- ja laulupeole!“
Mihkli sõnul töötab ta igapäevaselt selle nimel, et ühiskond saaks energiavaldkonnas jätkusuutlikkuse saavutada. Ta leiab, et rohepööre on kriitilise tähtsusega, kuid see nõuab väga palju muutusi. „Muudmoodi seda saavutada ei anna, kui igast otsast ehk valdkonnast sellega pusima hakata ning küll me kambakesi selle süsinikuheite minimeerimisega hakkama saame.“
TiVo tegemistest saab lähemalt lugeda veebilehelt www.tivo.ee
Täpsemate küsimuste korral HydroCharge projekti kohta võtke ühendust projektijuhi Mihkel Reinulaga: mihkel.reinula@tivo.ee
