Telli Menüü

Saagem tuttavaks: Toronto Vana-Andrese koguduse uus õpetaja Katrin-Helena Melder

Oktoobri algul saabus Torontosse Vana-Andrese kogudust teenima õpetaja Katrin-Helena Melder, kes jääb siia kuni 2027.a. augustikuuni sooviga tuua rohkem rahvast kiriku juurde, elavdada noortetöö ning panna käima leerikool ja muud ühistegevused. Tema sõnum on järgmine: olen siin teie jaoks vaimulikuna olemas. Võtke julgelt ühendust, jagage oma mõtteid ja soove ning tulge kaasa, et saaksime üheskoos koguduse elu edasi kanda.

Captions: Katrin-Helena Melder külas Eesti Elu toimetuses. Foto: K. Tensuda

Õp. Melder oli kodumaal Järva-Jaani koguduse õpetaja, Järva praostkonna praost ja on EELK Konsistooriumi assessor. Ta on teeninud ka mitmeid teisi kogudusi ning töötanud paralleelselt vaimulikutööga alati ka kooliõpetajana.

2026.a. valiti ta EELK aasta vaimulikuks.

Esimene kirikuskäik andis tõuke kogu edasiseks eluks

Katrin-Helena on sündinud Tammispää külas Mustvee vallas, kasvanud üles Järvamaal ja saanud keskhariduse Aravete Keskkoolis. Ta ei ole pärit usklikust perest – kirikus ei käidud ja sel teemal ka kodus ei räägitud, kuigi Piibel oli vanavanaemal kapi otsas olemas. 1988./89. aastal, keskkooli viimases klassis, märkas ta kord, et klassiõde kannab kaelas risti. Ta hakkas uurima, miks ta seda teeb, ja sai teada, et ta on ristitud ja plaanib leeri minna. Temagi hakkas huvi tundma ning otsustas samuti sõbrannaga kirikusse minna. Esimesel korral see siiski ei õnnestunud, sest kahekilomeetrisel teel bussi peale jalutades hakkas ta endas kahtlema, kuid teisel korral sai kirikuskäik teoks. Katrin-Helena sai ristitud ning teadis kohe, kus ta koht on. Ta jäi Ambla koguduse juurde, kus on kõike teinud – alates pühapäevakooli õpetajast kuni diakonitööni välja. Tema kiriku juurde pöördumine oli paljudele ootamatu ja tekitas hämmeldust, sest 1980ndate aastate lõpul ei olnud see veel üldse tavapärane. Ka klassijuhataja ja mitmed klassikaaslased küsisid, et miks. Samuti polnud harilik, et vaimulik võiks olla naisterahvas. Ta luges palju erialast kirjandust, ja nii kasvas soov õppida teoloogiat ning teenida kirikus vaimulikuna.

Veerandsajandi pikkune vaimulikutee kodumaal

Hiljem astus Katrin-Helena Usuteaduse Instituudi ettevalmistuskursustele, kus õppis aasta kreeka ja heebrea keelt. Järgnesid teoloogiaõpingud, mille sisse mahtus ka kolm semestrit Leipzigi Ülikoolis teoloogiateaduskonnas, kus ta kirjutas ka bakalaureusetöö.

Eelmisel aastal omandas Katrin-Helena Tartu Ülikoolis magistrikraadi saksa keele õpetaja erialal, lisaerialaks soome keele õpetaja. Kõik need aastakümned on ta ka kooliõpetajana töötanud – Roosna-Allikul, Käravetel, Ridalas ja Järva-Jaanis, õpetades erinevatele vanuseastmetele usuõpetust, kultuurilugu, kunstiajalugu, filosoofiat ja keeli. Viimased 23 aastat on ta elanud ja töötanud Järva-Jaanis; vaimulikuna on ta teeninud praeguseks 25 aastat.

Katrin-Helena selgitab, et see, et kirikuõpetajal on ka teine amet, on tänapäeval üsna levinud.

Kui aastakümneid tagasi polnud naisvaimulik just igapäevane, siis tänapäeval on Katrin-Helena sõnul neid ligi 50, paljud ka tema enda kursuselt.

Kuigi samas on mitmeid põlvkondi, nõukogude ajal üles kasvanud, kes pole kirikuga sidet omanud ega harjunud seal käima. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinute ja kasvanute põlvkonnal oli varasemast side kirikuga olemas, kuid aeg ja vanus on teinud oma töö.

Noorte kaasamine kirikusse

Kui rääkida noorte huvist kiriku vastu, ütleb õp. Melder, et see on käinud lainetena. Kui 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses kirikud n-ö paljude jaoks avatud ja avastatud said, jõudis sinna rohkelt noori, kellest paljud on ka tänaseni jäänud. Kuigi samas on mitmeid põlvkondi, nõukogude ajal üles kasvanud, kes pole kirikuga sidet omanud ega harjunud seal käima. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinute ja kasvanute põlvkonnal oli varasemast side kirikuga olemas, kuid aeg ja vanus on teinud oma töö.

Praegusajal sõltub noorte kaasamine kirikusse ikkagi sellest, kas on olemas noortejuht ja huvitavad tegevused. Ka EELKs on fookusesse võetud noortetöö, et järelkasvu kasvatada, ja sedasama tahaks õp. Melder ka Torontos praktiseerida.

Ka vaimulikuõpingud valivad õp. Melderi sõnul tänapäeval paljud need, kes juba küpsemas eas ja kelle jaoks on see teiseks karjääriks, kuigi on ka neid, kes juba gümnaasiumi lõpetanuna teavad, et see on just see töö, mida teha tahetakse.

Külalisõpetajana Torontos: vastastikku rikastav kogemus

Torontosse tulek sai teoks tegelikult juba paariaastase eeltöö tulemusena. Oma teenimise jooksul oli õp. Melder juba ammu mõelnud, et kunagi tahaks töötada ühe aasta mõnes väliseesti koguduses. Tal on heameel, et teda siia kutsuti ja ta on rõõmsalt valmis endast siin vaimulikuna parima andma. Ta leiab, et siinne kogemus on vastastikune: ise loodab ta siin oma inglise keelt arendada.

Õp. Melder tänavu ülestõusmispühadel Vana-Andrese kirikus. Foto: K. Kiilaspea
Õp. Melder tänavu ülestõusmispühadel Vana-Andrese kirikus. Foto: K. Kiilaspea

Kevadel külastas õp. Melder esmakordselt Torontot ja Vana-Andrese kogudust, teda võeti väga hästi vastu ning soov siia teenima tulla kinnistus. Kõik see nõudis aga suurt ettevalmistust: tuli välja koolitada inimesed, kes teda kodumaal asendama hakkavad; organiseerida koguduse tööd, et kõik kulgeks valutult. Piiskop saatis ta õnnistusega teele ja ka kogudus elab igati kaasa.

Katrin-Helena on väga tänulik Vana-Andrese koguduse juhatusele, kes teda soojalt ja heldelt vastu võtnud on: tal on elamine North Yorki linnaosas ühes kõrghoones 27. korrusel, kust avaneb lummav vaade linnale. Korter on sisustatud kõige vajalikuga – ta ise saabus vaid kahe kohvriga – ja ka külmkappi oli saabumise ajaks toitu varutud, arvestades tema gluteenivaba toidu eelistusi.

Leerikool, noorteõhtud ja ühismatkad: plaane on palju

Praeguseks on ta viinud läbi kolm jumalateenistust kirikus ja mõtted on juba selle pühapäeva juures. Samuti saavad regulaarseks teenistused ja piiblitunnid Ehatares, mida ta koos kõrvalasuva Eesti Koduga nimetab siinseks Eesti oaasiks.

Lisaks jumalateenistustele on õp. Melderil plaanis käima lükata ka teised koguduse tegevused ning kutsuda noori kiriku juurde. Ristimised, leerikool, hingehoid, kodukülastused, kodune armulaud, matused ja teised kiriklikud talitused – ta on koguduse jaoks täiesti olemas ja kättesaadav nii telefoni (437-518-3325) kui emaili (katrinmelder@hotmail.com) teel. Ja kõnetunnid kirikus toimuvad igal neljapäeval kl 1-3 pl.

Ristimisi saab läbi viia igal ajal, leerikool võiks alustada jaanuaris ja leeripüha saab toimuda kevadel. Õp. Melder palub leerist huvitatuil temaga kindlasti kontakti võtta, siis saab planeerida kõigile sobiva aja.

Alati on tore, kui leiduks vabatahtlikke, näiteks oleks väga armas, kui keegi aitaks juba praegu jumalateenistustel mikrofoni sättida. Töö vabatahtlikega on talle hingelähedane ning oli ka tema magistritöö teemaks.

Leerikoolist võiks välja kasvada kord kuus toimuvad noorteõhtud. Ja miks mitte ka Piiblist inspireeritud toitude ühisvalmistamist ja sinna juurde kuuluvate piiblilugude tundma õppimist. Alati on tore, kui leiduks vabatahtlikke, näiteks oleks väga armas, kui keegi aitaks juba praegu jumalateenistustel mikrofoni sättida. Töö vabatahtlikega on talle hingelähedane ning oli ka tema magistritöö teemaks.

Seega kutsub Katrin-Helena julgelt endaga ühendust võtma. Üks mõte on veel: teha üheskoos meditatsiooni-palverännaku matkasid Toronto linnas. Kuna ta ise armastab väga kõndida, oleks tore leida huvilisi kaaslasi. Oma korterist Agricola kirikusse jalutab ta 45 minutit, mis praeguste imeilusate sügisilmadega on puhas nauding.

Katrin-Helena Melder on juba kogukonna tegevusse haaratud, osaledes Lõbusal Pärastlõunal Eesti Kodus. Foto: Maimu Mölder
Katrin-Helena Melder on juba kogukonna tegevusse haaratud, osaledes Lõbusal Pärastlõunal Eesti Kodus. Foto: Maimu Mölder

„Ju see Jumala tahtmine oli,“ leiab Katrin-Helena, kelle elu on hetkel suurlinnas kardinaalselt teistsugune kui see oli vähem kui tuhande elanikuga Järva-Jaani alevis elades. Lähedasi hoiab ta siinse elu ja tegevusega kursis Facebooki postituste kaudu ning ootab põnevusega eesootavaid tegevusi ja kõike, mida Kanadal talle on pakkuda. Juba on olnud võimalust ka linnast välja saada ning nüüd mõistab ta, miks siinne loodus on nii südamelähedane just eestlaste ja soomlaste jaoks.

,,Prohvet Jeremija raamatu 29. peatükis on öeldud Jumala rahvale, et taotlege selle paiga heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat, sest selle hea põli on teie hea põli.  See mõte on mind alati inspireerinud, kui olen uues kohas tööle asunud. Nii tahan ma ka siin paigas, anda oma parima,“ ütleb Katrin-Helena Melder, leides, et seda aega, mis talle siinolemiseks antud, ei saa sugugi koduigatsuse peale kulutada, vaid hoopis uute kogemustega rikastada.

Tartu College’i juures. Foto: K. Kiilaspea
Tartu College’i juures. Foto: K. Kiilaspea

Loe edasi