Telli Menüü

Sajandivanune väliseestlus

Raimo Raag: Välis-Eesti 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018. 208 lk.

 

Väliseestlus on tegelikult palju vanem, ehk peaaegu sama vana kui eestlus üldse, kuid mõiste kui selline kerkis esile alles siis, kui oli välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Juba tollal elas umbes viiendik kogu eestlaskonnast väljaspool kodumaa piire, peamiselt Venemaal, märksa vähem lääneriikides. Keeleteadlasest ja kultuuriloojast autor, kes ise sündinud väliseestlasena, analüüsib väliseestlase mõistet ja püüab anda ülevaadet nende tegevusest ja mitmesugustest eluavaldustest kogu maailmas. Ainuüksi definitsiooniga on tubli tükk maadlemist: keda võib pidada väliseestlaseks?


Autor jagab väliseestlaskonna kaheks, kasutades mõisteid idadiasporaa ja läänediasporaa. Sisuliselt jaotab ta oma raamatu kolme ossa: aastad 1918-1939 ehk Eesti Vabariigi aeg; 1939-1991 ehk Teise maailmasõja ja okupatsioonide aeg; 1991-2018 ehk taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aeg. Iga perioodi algusega muutus oluliselt väliseestluse nägu.

 

Esimene osa käsitleb väljarände üldiseloomustust, millal ja kuhu mindi, miks ja kui suurel hulgal, vanaolijate ja uustulnukate suhtumist üksteisesse, väliseestlaste organisatsioonide tekkimist mitmel pool maailmas, väliseesti ajakirjanduse algust ja suhteid Eestiga. Teises osas, kus Teise maailmasõja põgenike saabumine läänemaailma oluliselt suurendab väliseestlaskonda, laieneb ja mitmekesistub rahvuslike ühenduste võrk, toimub poliitiline organiseerimine ja algab pagulaste välisvõitlus, tekib intensiivne kirikuelu, laieneb ajakirjandus, läheb hoogu kirjastamine, sünnib pagulaskirjanduse mõiste, süveneb eestikeelne haridus ja kaunite kunstide viljelemine. Autor heidab pilgu ka idadiasporaale ehk Nõukogude Liidu maa-aladel elavaile eestlastele.

Kolmandas osas vaatleb autor liikumist üle riigipiiride mõlemas suunas, virgunud ja ümberorienteerunud väliseestlust. Kodu- ja väliseestlus on asunud tegutsema käsikäes mitmel tasandil. Arvuliselt on aga olukord umbes sama kui sada aastat tagasi: umbes viiendik elab välismaal. Kodu-Eesti kõrval elab Välis-Eesti, mis oli, on ja tõenäoliselt ka jääb.

Teos on varustatud rohke allikmaterjali ja isikunimede loendiga.

 

Eerik Purje, Toronto

Loe edasi