EÜSLi 60. aastapäeva peo avasõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes rõhutas kiriku ja ka väliseesti koguduste tähtsust Eesti riigi iseseisvumisel. Peapiiskop rõhutas peoõhtul, et enam ei lahuta meid piirid ega kaugused. „Kodu on meile lähedal, kui ta on meie südames,” ütles Põder. Peapiiskop Põder osales ka EELK Saksamaa praostkonna sinodil, mis eelnes EÜSLi sünnipäevapeole.
Veel enne, kui oma oskusi said näitama hakata Müncheni Eesti kooli ja Hamburgi Eesti kooli laululapsed, luges EÜSLi esimees Maie Kisis-Vainumäe ette tervitussõnad Kaja Taelilt, Eesti suursaadikult Saksamaa Liitvabariigis, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu presidendilt Jaak Juhansoolt ja Rootsi Eestlaste Liidult. Sõna sai ka Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees Toomas Ojasoo, kes soovis EÜSLile pikka iga ja Maie Kisis-Vainumäele jõudu Eesti asja vedamisel Saksamaal.
Eesti koolide kasvandike etteaste oli ühtaegu armas-siiras, soe, hardakstegev. Ka Euroopa Eestlaste Koori esinemine kahes jaos mõjus võimsalt ja seda mitte ainult vokaalse, vaid ka visuaalse (kenad eesti rahvarõivad) ja sisulise poole pealt. Mitte ilmaaegu ei palunud koori dirigent Kalev Lindal anda lauljatel käega märku, kes mingist tema nimetatud riigist tuleb—see on tõesti peaaegu et uskumatu, kui suur jõud võib olla eestlase tahtel kaasmaalastega koos ühise eesmärgi nimel vaeva näha.
Pärast pausi sai kuulata Karlsruhe Muusikaülikooli tudengite Kristjan Tamme ja Gleb Simaki kitarrimängu. Kõik palad olid Eestiga seotud ja kõigile tuntud Valgre viisid panid publiku kaasa ümisema ja nipsu lööma.
Eesti Vabariigi endine suursaadik Saksamaa Liitvabariigis Mart Laanemäe pidas seejärel kõne, andes edasi ka EV Välisministeeriumi sõnad Saksamaa eestlaskonnale. Välismaal tegutsevad tugevad organisatsioonid on Eesti jaoks olulised, kuna nad aitavad Eestit suuremana näidata, kui ta tegelikult on, sõnas ta.
Laanemäe jagas EÜSLi 60aastase tegevuse kolme perioodi. EÜSL loodi Saksamaale sattunud inimeste põhivajaduste täitmiseks. Teist perioodi iseloomustasid tegevused Eesti kultuuri ja keele säilitamise nimel, kusjuures Saksamaal õnnestus eesti keele säilitamine paremini kui kusagil mujal eestlaste kogukondades välismaal. Oluline oli ka abi organiseerimine Eestile, suur osa tegevustest toimus omaalgatuslikult.
Praegu on EÜSL reaalne keskpunkt Saksamaa eestlaste tegevusele. Laanemäe rõhutas, et Saksamaa eestlased on suutnud oma organisatsiooni hästi säilitada, ja see on olnud suure töö vili.
EÜSLi sünnipäeva aktuseosa lõpuks tuli veel kord lavale EÜSLi Projektkoor koos Euroopa Eestlaste Kooriga, muu hulgas kõlas koos laulusõpradega publiku seast „Ta lendab mesipuu poole”.
Pärast kehakinnitust rikkalikus Rootsi lauas oli aeg sealmaal, et Eestist kohale sõitnud Kukerpillide mängu saatel tantsu lüüa ja elada kaasa rahvatantsuansambli Kandali esinemisele. Juba esimeste nootide ajal hakkasid lavale lähemal istunud laudkonnad taldrikuid-tasse kokku korjama, et lauad seina äärde tõsta ja teha ruumi tantsuks-tralliks. Põhjamaisest vaoshoitusest ei saanud siin juttugi olla—ju oskab siinne eestlane kõrgelt hinnata seda, mis kaugelt vaevaga kohale toodud, ja võtta maksimumi igast hetkest.
Märkamatult ja ehk liigagi kiirelt jõudis kätte hilisõhtu—ju on see märk, et üritus oli mitmekesise programmiga ja hästi korraldatud. Tänan toreda peo ja võimaluse eest sellel osaleda EÜSLi juhatust.
Karin Aanja
Eesti Raja toimetaja Eestis
