Telli Menüü

Samuel Sauluse mälestuskontsert

Estonia kontserdisaalis oli 4. mail väga eriline atmosfäär. Legendaarse flöödimängija Samuel Sauluse mälestuseks oli dirigent Neeme Järvi kokku pannud väga kauni kava. Mozarti flöödikontserdis soleeris Euroopa täht-flötist Cara Andrada de la Calle. Kontserdil viibis ka Sauluse elu- ja loomingupartner pianist Lille Randma, kellele vestlusi juhtinud Maia Lilje ulatas kireva kevadlilledebuketi.

Eelkontserdil, mille juhatas sisse Maia Lilje koos oma vestluspartneritega ERSO puhkpillirühmast, kõlas Arvo Pärdi Kvintentiino aastast 1964, mis on kirjutatud kunagisele Jaan Tamme nim puhkpillikvintetile, kus flööti mängis Samuel Saulus. Seekord istus flöödipuldi taga Sauluse viimane õpilane Mihkel Peäske. Tema esituses kõlasid põhikontserdil ka Debussy ja Raveli orkestriteoste imekaunid flöödisoolod. See oli tõeline elamus, kuidas ERSO muusikud Neeme Järvi käe all prantslaste värvikad partituurid sädelema panid! Debussy „Fauni pärastlõuna“ ja Raveli „Daphnis ja Chloe“ olid kavva võetud mõeldes Samuel Saulusele, kes oli suur prantsuse muusika austaja ja kes just nende partituuride flöödisoolosid on ka ise meeldejäävalt esitanud.

Samuel Saulus võeti ERSOsse mängima juba pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist. Sauluse kursusekaaslase ja tollase kammeransambli partneri Aino Merila sõnul esitasid nad ERSO komisjonile Händeli flöödisonaadi. Konservatooriumi lõpueksam 1957. aastal olevat olnud lausa suursündmus, kuhu tulid kuulama ka meie heliloojad, sest Sauluse-Merila esituses kõlas Eesti esiettekandes Sergei Prokofjevi Teine flöödisonaat. Selle sonaadi seadis Prokofjev hiljem David Oistrahhi palvel ka tshellole.
Hiljem kõlasid Sauluse esiettekandes mitmed eesti heliteosed – Eduard Tubina flöödisonaat, Ester Mägi partiita „Vanalinn“ ning Eugen Kapi, Alo Põldmäe, Mati Kuulbergi ja Peeter Vähi teosed. Legendaarsele Jaan Tamme nim puhkpillikvintetile on muusikat kirjutanud aga lausa 37 eesti heliloojat! Sauluse klaveripartnerite hulgas olid Lille Randma kõrval ka Bruno Lukk, Arbo Valdma ja Vaike Vahi.

Väga kaunis kummardus Samuel Sauluse mälestusele oli Richard Straussi Serenaad 13-le puhkpillile. Esitajateks ERSO puhkpillimängijad. Rääkimata Mozarti flöödikontserdist G-duur, mille solistiks oli Euroopa kammerorkestri sooloflötist hispaanlanna Clara Andrada de la Calle. Haruldaselt kauni kõla ja hispaanialiku temperamendiga esitatud kontsert võeti publiku poolt vastu marulise aplausiga. Klassikaraadiole antud intervjuus ütles Euroopa üks esiflötiste de la Calle, et ta on väga õnnelik, et tal avanes võimalus musitseerida koos Neeme Järviga.

Samuel Sauluse mantlipärija ERSO flöödirühma kontsertmeistrina Jaan Õun on oma kolleegi kohta öelnud: „Nagu tipp-pillimeeste puhul kogu maailmas on midagi kadedaks tegevat, erilist ja jäljendamatut – nii ka Samuel Sauluse juures. Eelkõige oli see tema eriline toon, tämber, eriline vibrato. See polnud pillimäng – see oli nõidumine, see oli olemine muusikas.“ Jah, oli ju ka Mozart flöödi nõiduslikkusest niivõrd võlutud, et pühendas sellele pillile lausa terve ooperi – „Võluflööt“!

Samuel Sauluse nõiduslikult kaunist flöödikõla saab nautida õnneks ka heliplaadilt, kus eesti heliloojate kammerteoste kõrval kõlab ka Kuldar Singi Kontsertiino flöödile, mida dirigeerib Peeter Lilje.

 

 

Sirje Vihma-Normet

Loe edasi