Need on kauaaegne üldjuht ja tänavune aupatroon dr Roman Toi ja seekordne üldjuht Norman Reintamm.
EE: Millal ja kuidas Seedrioru laulupäevad alguse said?
RT: Kui mu mälu ei peta, siis toimus esimene laulupidu aastal 1954. Laulupäevade isadeks loen mina kahte isikut: dr Voldemar Tammemägi ja Harry Pärkma. Nemad lähenesid mulle selle ideega ja palusid mul võtta endale üldjuhi kohustused. Võtsin selle rõõmsa meelega vastu, sest koore oli ümbruskonnas palju, liiatigi oli see ajaliselt sobiv ka USA eestlastele, kust leidsime samuti abiväge.
NR: Lubatagu mul selles küsimuses jääda tähelepaneliku kuulaja rolli. Mind polnud sel ajal veel olemas.
EE: Kui palju koore võttis osa esimesest laulupäevast?
RT: Täpset arvu pole mul käepärast, kuid neid oli tollal tohutu hulk. Peale Toronto ja Hamiltoni tegutsesid koorid veel Kitcheneris, Londonis, St. Catharines'is. Unustasin ma ehk mõne? Kuid neid tuli ka Buffalost, Chicagost, Lakewoodist, Seabrookist, kas mitte ka Minneapolisest? Uhke laululava sai neile ehitatud, Seedrioru juhtkond ei olnud kitsi raha ega tööjõuga.
EE: Kas pole nii, et neist ainsana on veel aktiivne ja elujõuline Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor?
RT: On vist tõesti nii. Torontosse on kerkinud nende asemele uued koorid. Toronto Eesti Meeskoor on muidugi veel elus, aga nemad korraldasid tollal meeslaulupäevi, see oli midagi muud. Jah, segakooride osas on Hamilton ainsana järjepidevust hoidnud.
NR: No nüüd teete mu küll uhkeks! Tõsi, Hamiltoni koor oli küll vahepeal pooleldi varjusurmas, kuid likvideeritud seda pole, on vaid pisut ümber formeerituna uuesti ellu äratatud.
EE: Kuidas on lugu repertuaariga? Millisel määral on see muutunud?
RT: Suurim muutus seisab muidugi selles, et tollal me kodueesti loomingut esitada ei saanud. Ajad olid sellised. Mina koostasin kavad sel moel, et helistasin koorid läbi ja palusin igalt saata mulle oma viimase paari aasta programm. Nii sai asju korraldada selliselt, et igal osavõtval kooril oli vaja võimalikult vähe uusi laule õppida.
Kuid me korraldasime uudisloomingu hankimiseks ka koorilauluvõistlusi. Seedrioru juhatus oli lahkelt nõus selle jaoks raha välja panema. Võistluse tulemustega sai kava rikastatud.
NR: Uudisloomingut pakume seegi kord. Esitusele tuleb järgmise aasta laulupeo nimiteos „Puudutus” Tõnu Kõrvitsalt Kristiina Ehini sõnadele. Oma aupatrooni Roman Toi auks oleme kavasse võtnud tema helindi „Laulu võim” ja Toronto Eesti Meeskoori esitatuna „Pea vastu.”
EE: Olemegi nüüd jutujärjega jõudnud osa võtvate kooride ja dirigentide juurde. Rääkigem nendest.
NR: Osa võtavad järgmised koorid: Noortekoor (Heli Tenno), Toronto Eesti Meeskoor (Charles Kipper), naisansambel Helin (Margit Viia-Maiste), Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik (Rosemarie Lindau), Estonia Koor (Ingrid Silm, abi Jaan Medri), Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor (Norman Reintamm), Euroopa Eestlaste Koor (Kalev Lindal), Baltimore/Washingtoni Eesti Segakoor ja Baltimore Eesti Laulumehed (Mati Tammaru, abi Silvi Valge). Lisaks on teadaolevalt kaks üksiklauljat Detroitist ja ehk mujaltki. Kokku loodame saada umbes 200 lauljat. Noortekoor ja Toronto Eesti Meeskoor esinevad iseseisvalt, kuid kõik laulavad kaasa ka ühendkooris.
Dirigentidena astuvad üles Charles Kipper, Kalev Lindal, Rosemarie Lindau, Jaan Medri, Norman Reintamm, Ingrid Silm, Heli Tenno ja Margit Viia-Maiste.
EE: Euroopa Eestlaste Koor tuleb siis ainsana kohale väljaspoolt ameerika mandrit?
NR: Jah, ja sellest tunneme tõsist heameelt. See on ainulaadne koor, mille lauljaskond paikneb mitmel pool Euroopas, kuid tuleb regulaarselt kokku kuskil Saksamaal ühisprooviks või laululaagrisse. Koorijuhid sõidavad kohale Eestist.
EE: Kõlab äärmiselt huvitav. Kas tohiks paluda teilt mõlemalt üht viimast lõppkommentaari, läkitust laulupäeva külastajaile.
RT: Olen uhke, et võin ikka veel olla mingil määral Seedrioru laulupäevaga seotud. See tähendab, et ma pole veel oma sabasulgi sirgu ajanud. Soovin eelolevaile ja järgmistele laulupäevadele kahe käe ja kümne sõrmega õnne ja edu organisatoorses mõttes. Näidakem, et meie ei ole eesti meeles ja keeles veel kaugeltki mitte surnud.
NR: Tunnen rõõmu väljakutsest, mille eelseisev laulupäev mulle pakub. Mis teistele on eesti koorilaulu raudvara, on mulle mõnes mõttes uudisasi. Ma pole Seedrioru laulupäevadega varem tegelenud, minu tegevusväli on olnud mujal. Tunnen uhkust, et võin Roman Toi taktikepi üle võtta. Ja muidugi tiivustab mind teadmine, et olen sattunud just selle koori etteotsa, kes ainsana on kõik laulupäevad kaasa teinud.
Usutles Eerik Purje
