Sild Eesti ja Soome vahel

Eestis lõppesid kohalikud valimised ning mitmel Tallinnas kandideerinud erakonnal oli midagi öelda ka Tallinna ja Helsinkit tulevikus ühendava tunneli või silla küsimuses. Mõni neist ennustas merealust tunnelit juba lähima paarikümne aasta jooksul. Seda on aga kavandatud juba 19. sajandi lõpust saadik.

Eestit ja Soomet on alati midagi ühendanud – iidne sõbrakaubandus on andnud soome keelde uue sõna seprakauppa ning paljud Soome ranniku kohanimed algavad sõnaga Viro. Lydia Koidula kirjutas rahvusliku liikumise ajal luuletuse „Soome sild“. Meid on sidunud kahe vabariigi aegsed tihedad majandus-, kultuuri- ja hõimuliikumise kontaktid ning sovetiaja vaikne õlatunne ja teineteisemõistmine. See viimane suhe oli küll ebaproportsionaalne ning on tore, et nüüd oleme Soomega jälle kaks (peaaegu) võrdset venda.

Vaid mõnekuuse vahega Soome ja Eesti riigi sajas sünnipäev leiab tähistamist 12. oktoobril Helsinki kesklinnas Virka-galeriis avatud näitusega „Sild - tervitused kahest vabariigist“, mis tutvustab Soome ja Eesti ajalugu, kultuuri ja ühiskonda viimase saja aasta jooksul. Näitus on üles ehitatud võrdlev-kronoloogiliselt, ohtralt on kasutatud video- ja pildimaterjale. Saame näiteks teada, et skulptor Walter Runeberg lõi seadusetahvleid käes hoidva ja karunahka rõivastatud Soome neiu kuju, mis algsest mälestussammaste jalamite kaunistusest levis hiljem parlamenti ja presidendilossi. Ning et austava positsiooni saamiseks Soome rahvuslipul on siniristil tulnud lõviga võidelda. Saame rohkem aimu ka sellest, kuidas suheldi omavahel enne sõda ja nõukogude-ajal. Asjalood on praegu juba sootuks teised, sest kaksiklinn Talsinki on paljude jaoks igapäevane nähtus – Soome ja Eesti majanduspiirkonnad on Euroopa Liidu tingimustes tihedasti kokku põimunud.