Näitusel on ka kujutava kunsti pool – selles on esindatud Soome ja Eesti nüüdisaegsed foto- ja videokunstnikud, kes arutlevad kaasaegses pildikeeles meie identiteedi, rände, kultuuri ja keskkonna üle. Eriti sümpaatne on Marja Helanderi saamide vähemuskutuuri kohta Soomes analüüsiv videoinstallatsioon, kus kaks Saami tüdrukut balletisammul ringi hõljuvad („Maan sisällä linnut“). Näitusel esinevad veel kunstnikud Aleksei Gordin, Flo Kasearu, Karel Koplimets ja Tanja Muravskaja Eestist ning Johanna Ketola, Sepideh Rahaa ja Sanni Seppo Soomest.
1837. aastal avati kahe linna vahel aurulaevaliin, 1923. a algas lennuliiklus. Laevaliiklus taastati pärast sõda 1965. aastal. Praegu käib Tallinnas kümme miljonit Soome turisti aastas, laevaliiklus on muutunud järjest tihedamaks. Kas siis ikkagi tunnel, või hoopis sild? Näituse mõte oli näidata, et tegelikult see sild on alati eksisteerinud ja on olemas ka praegu. On see siis pigem majandus- või kultuurisild? Või ehk nagu ütles näituse avamisel peetud kõnes Eesti saadik Margus Laidre: see sild oleme meie, inimesed.
Näitus, mille panid kokku Eesti Instituut, Eesti Vabariigi Suursaatkond Soomes ja Virka-Galerii, jääb avatuks järgmise aasta 25. veebruarini.
Lea Kreinin, Tallinn