Telli Menüü

Siseriiksed surved

Venemaa alustatud agressioonisõja vastaste Ukraina droonide edu, hiljuti eriti naftatehaseid ja vene laevastikku rünnates on igapäevaste uudistena juba kaotanud, vähemalt siinses peavoolumeedias paljude tähelepanu. Tulemuseks, et ehk ei saada aru nende vastulöökide mõjust ega sellest, mida need võivad pikemas perspektiivis tähendada.

Euroopas suhtutakse muidugi teisiti. Tuleks tihti siinset teavet täiendada sealsete oluliste võrgulehetede, nagu Saksamaa Deutsche Welle või Soome YLE reportaaži või analüüside lugemisega. Ning õnneks on olemas ka Põhja-Ameerikas kirjutava, eestlastele tuttava analüütiku Paul Goble’i võrguväljaanne Window on Eurasia. Sobivalt, aken Euraasiasse.

Endise USA valitsuse välisnõuniku Goble’i kokkuvõtted nii internetis kui ka mujal ilmunud väljaannetest annavad kohapeal toimuvast väga detailse ülevaate. Goble on töötanud ka Eestis õppejõuna, teda on muude autasude hulgas hinnatud Maarjamäe Risti teenetemärgiga, tänuks ta rollile Balti riikide taasiseseisvumisel.

Teisipäeval juhtis Goble tähelepanu faktile, et Kremli käsud limiteerida autodele bensiini müüki meenutavad ajastut, kui N. Liit lagunes ning lisaks esimesi aastaid Venemaa, kui teoreetilist demokraatliku riigi üleminekuperioodi. Siis võtsid tihti piirkonniti rajoonivalitsused kaugel Moskvast ning Kremlist võimu oma kätte, vältimaks kohalikke rahutusi.

Päev varem, 13. juulil tõi Goble esile Moscow Times’is ilmunud fakte, selliseid, mis lisavad toidu ja teiste kaubahindade tõusule, täpsemalt kõrgemale inflatsioonile. Talunike võimetus kütusepuuduse tõttu viia läbi mitte ainult lõikust, aga ka toidukauba turule toimetamist viib ekspordi vähenemisele ning siseriiklike defitsiitideni. Otsa, maaparandustööd, mis tavaliselt toimuvad just suveti on kas pidurdatud või piiratud, kuna teeparandajad ei suuda osta või leida kallimat bituumenit või diiselkütust.

Kui neile muredele lisada edukaid droonirünnakuid muule olulisele Venemaa infrastruktuurile, siis võib rahulolematus maal ning Venemaa väiksemates keskustes veelgi kasvada. Kui suurlinnades on veel võimalik kuidagi väevõimu näidates korda pidada, siis tohutult suures riigis on äärmiselt raske, eriti interneti ajastul, hoida rahvast pimeduses.

Ajalugu on kinnitanud, et isegi kui suured poliitilised muutused Venemaal on saanud alguse kas sõjaväelaste hulgas või suurlinnades, siis on nüüd olemas selged näitajad tavakodanikule, et riigis ei kulge asjad hästi. Kui kaua vene perifeeria elanikud suudavad kannatada, jääb oluliseks küsimuseks, mille vastust on raske ennustada.

Loe edasi