Eestile vägagi soodsat Tartu rahulepingut on nimetatud meie riigi sünnitunnistuseks, kuna see tõi Eestile tunnustuse iseseisva riigina. Eesti sõjaväe võitude tõttu ülekaalukate nõukogude vene vägede vastu olid viimased sunnitud alustama eestlastega rahuläbirääkimisi. Nii ei hukkunud siis Vabadussõja kangelased asjata – nende võitlust kroonis võit ja rahu. 2. veebruari ajaleht Võrumaa Teataja nimetab Eesti delegatsiooni juhti Tartu rahu läbirääkimistel Jaan Poskat selle peaarhitektiks ja koguni rahuvürstiks.
Ligi 100 aastat tagasi sõlmitud Tartu rahuleping häirib aga Venemaad siiani. Küllap on olnud neil seda ajaloolist mõru pilli väga raske alla neelata. Mais 2005 Moskvas allkirjastatud Eesti-Vene piirileping varustati hiljem riigikogu viie parlamendifraktsiooni ettepanekul preambulaga, milles sisaldus viide Tartu rahulepingule. See ärritas venelasi, kes võtsid oma allkirja dokumendilt tagasi. Kahjuks olevat see viide peatselt (18. veebruaril) allkirjastatavalt uuelt piirilepingult eemaldatud.
Eesti Teiseks Vabadussõjaks nimetatud kaitselahingud 1944. a Ida-Virumaal lõppesid aga hoopis teisiti – ränga okupatsiooniajaga. Mõiste „Teine Vabadussõda” võttis kasutusele Jüri Uluots, kes oma kõnes 17. augustil 1944 ütles: „Vabadussõda jätkub praegu. /…/ Õigel teel on kogu eesti rahva olemise kaitsel need eesti mehed, kes relvaga käes võitlevad praegu ja edaspidi. Nendest sõltub kogu eesti rahva olevik ja tulevik.” Kümned tuhanded mehed järgnesid Uluotsa üleskutsele asuda Eesti riigi kaitsele, haarates kinni õhkõrnast võimalusest kaitsta oma maad.
On tähelepanuväärne, et samal kuupäeval, 2. veebruaril, möödus 1944. a lahingute algusest 70 aastat. Sel päeval ületasid Punaarmee väeosad mitmes kohas Narva jõe. 20. Eesti SS-Diviis hävitas ründeheitlustes vastase tugialad Narva jõe läänekaldal.
Kui Punaarmee üksused murdsid 25. juulil 1944 Narva rindel Eesti ja Saksa vägede positsioonidesse, lahkusid eestlased Narva jõe äärest ning asusid kaitsele 18 km lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada, mis võimaldas kümnetel tuhandetel eestlastel põgeneda läände, et seal alustada rahus oma uut elu. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et seal hukkus ca 2500 eestlast.
Eesti Vabariigi 96. aastapäeva eel on põhjust mõelda tänulikult langenud sõjameestele, kes on auga täitnud oma missiooni Eesti ees ja kelle hauadki kõnelevad – need on parimad rahu eestkostjad.
Elle Puusaag