Sõime lähedal infotahvlil oli muuseas kirjas: “Selleks, et metsaelanike elu veidigi meelepärasemaks teha, on inimesed juba aastakümneid metsadesse rajanud söödasõimesid. Enamasti valmistatakse metsadesse pandavad söödasõimed puidust. Söödasõime ehitus on selline, et sööt kiiresti ei rikneks ning loom saaks sealt toitu lihtsalt kätte. Peamiselt kasutavad söödasõimesid põdrad ning kitsed, kelle meelistoiduks on aas- või ristikhein ning noored lehtpuuvihad, kuid kindlasti ostivad söödasõimede lähedusest toidupalu teisedki loomad. Lisaks on Eesti metsadesse püstitatud üle 7000 SOOLAKU ning mitmeid LAKUKIVISID (ingl. mineral lick või salt lick), mis annavad metsloomadele võimaluse saada vajalikku soola, mida loodusest raske leida. Soolakute ning lakukivide paigaldamise eesmärgiks on ka loomade meelitamine metsanoorendikest, milles nad olulist kahju võivad tekitada ning maanteedelt, kus näiteks põdrad talvel teedele puistatud soola limpsimas käivad.”
Sõnal “sõim” on ka teine tähendus – “kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus.” Day care centre. Ilmselt arenenud Jeesuslapse sõime kui hälli mõistest ehk – lastehoid! Prantsuse keeles on võrdselt kahetähenduslik sõna crèche – mis tähendab nii lastehoidu, kui ka Nativity scene.
Aga sõim, sõimu; sõimama? Kas siin võib olla mingigi seos? Teistsorti, kurb jõulusõim on kahjuks ka olemas; see võib kostuda peredest, kus on probleemid näiteks alkoholi ja vägivallaga, kus sõimatakse. Eesti etümoloogia sõnaraamat ütleb, et sõimama on läänemeresoome tüvi, mis võib olla sama, mis sõnas sõitma. (Sõida minema, muidu sõiman su näo täis?!..) Veel kirjutab etümoloogia sõnaraamat, et eesti keelest võib olla laenatud läti sõna zaimot – mõnitama. Seda võib juba uskuda.
Québeci prantsuse keeles esineb aga näiteks sõimusõnu, mida tuntakse sacre’dena (tähendusest “pühitsetud”), mis on seotud katoliikluse ja selle liturgiaga.Sacre’d tekkisid 19. sajandi alguses, kui sotsiaalset kontrolli avaldanud katoliku vaimulikud olid rahvale üha enam pettumuse allikaks, kirjeldab Vikipeedia. Üks vanimates sacre’dest on ”sacrament”, mis olevat üheväärne inglisekeelse väljendiga ”Goddamn it” . Seega religioossete, “pühade” sõnade kasutamine negatiivses, lausa sapises kontekstis ei ole paraku võõras nähtus. Eesti keeles on aga sõimamine kirjeldav tegusõna, mitte see, mida lennutatakse kellegi või millegi kirumisel…
Oleme vist jõudnud omadega rappa. Sõime kõrvale. See esimene, kus on vaikus ja rahu. Jäägem sellele truuks ehk jätkem sõim – täitkem sõim.
Riina Kindlam, Tallinn
