Ei olnud binoklit ega pikksilma (spotting scope). Oli vaid paljas silm. Tömp, lühike. Lühinägelik kindlasti. Või siis õnneks ikka paaris silmad. Kontrollisin küll oma meelest palju võrgu (interneti) allikaid, aga ikka läks see MÄÄRAMINE ehk TUVASTAMINE (identification) nihu, viltu.
Linnukesel ei olnud särav/valget laiku taga/seljal, mis on räästapääsukesele omane. Ta kurgu/alune oli punakas. See on ju ainult suitsupääsukesel. Ta saba/hark oli väike. Sest see polnud veel jõudnud uhkeks ja pikaks sirguda. Turja/pealsed suled ei olnud ka tume/sinised, nagu täis/kasvanud ISENDITEL (specimen, individuals), olid hoopis mitte-linnu/teadlasele (ornitoloogile) rohekad. Ega loodus kõik ühe rauaga löödud ole!
Kellelegi SILMI ETTE ANDMA / TEGEMA tähendab kellestki ÜLE, PAREM olema. Näited: Mari andis kõigile külatüdrukutele silmad ette. Noorem vend annab vanemale kasvult silmad ette. Sinu töö annab minu omale mitmekordselt silmad ette.
Silmi võib piltlikult PÄHE PANNA, kui prillid (okulaarid) ette ehk ninale paned. Silmi võib ka pähe TEHA neid värvides ehk MEIKIDES (make-up'i pannes). Ja silmi pole meil kellelgi kuklas ehk pea taga. Ligilähedale jõuab pea pööramisega KAKK ehk ÖÖ/KULL.
Pääsukeste parve manöövrite jälgimine mererannas läinud nädalal oli pead pööritama panev. Üritasin neid ka fotokaga püüda – lendamas, mis polnud kergemate killast ülesanne.
Ning selgus, et võib-olla minu kogetud silmapete ei olnudki nii haruldane, kuna pääsukeste seas esineb tihti ka sõbralikke SEGA/SALKU. „Peagi kogunevad noored suitsupääsukesed suurtesse parvedesse toitu otsima. Esineda võib ka sega/salku, mille koos/seisus on lisaks räästa- ja kalda/pääsukesed. Suve teisel poolel kogunevad suured pääsukese/parved veekogude kalda/roostikesse ööbima, toitudes seal lehetäidest ja teistest putukatest. Kui vanasti arvati selle tõttu, et pääsukesed poevad talveks järve/mutta, siis tegelikult on tegu rändlinnuga, kes võtab ette pika teekonna Lõuna-Aafrikasse,“ kirjutab Eesti selg/roogsete lehekülg bio.edu.ee
Riina Kindlam, Tallinn
