Enn Võrk „Eesti Lipp”, P. A. Schulz „Eestimaa, mu isamaa”, Friedrich Säbelmann „Kaunimad laulud” ja Aleksander Lätte „Kuldrannake”.
Peokõne pidas kaitseminister Urmas Reinsalu, kes hindas kõrgelt soomepoiste panust tänase Eesti riigikaitse aluste loomisel. Ta rääkis lähemalt riigikaitse arengukavast, mis on koostatud kümneks aastaks. Reservväelaste arv peaks tõusma selle aja jooksul 60 000-lt kuni 90 000-ni, ajateenijate arv 2 500 kuni 3 200 meheni. Praeguseni on Eesti panustanud välismissioonidel kokku 2 300 mehega ja edaspidigi on osalemist välismissioonidel kavas jätkata. 2013. aasta lõpus on Poolas kavas NATO õppus, kus mängitakse läbi, kuidas liitlased abistavad vastavalt paragrahvile 5 vaenlase poolt rünnatud Eestit.
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi poisteansambel Kai Rei juhatusel esitas Gunnar Grapsi, Ott Leplandi ja Rein Rannapi tuntud levilaule. Tervitusteks said sõna Soome Sõjaveteranide Liit, Soomepoiste Pärimusühing, Soome Eesti Seltside Liit, Lahti Sõjaveteranide Ühing, Joutsalu „Rotary” klubi ja laevade „Ilmarine” ning „Väinämöinen” pärimusühing. Lauludega jätkas Saue Poistekoor Elviira Alamaa juhatusel. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus andis auliikme tunnistused ja märgid üle Soome suursaadikule, sõjaväeatašeele ja teistele, kes tõhusalt kaasa aidanud ühenduse tegevusele.
Allakirjutanu rääkis koostamisel olevast Teise maailmasõja ajal Soome sõjaväes teeninud Eesti vabatahtlike ehk soomepoiste uuest elulugude raamatust. Sinna oodatakse täpsustatud ja täiendatud andmeid soomepoistelt, nende perekonnaliikmetelt, sugulastelt ja sõpradelt. Samuti on oodatud soomepoiste fotod. On ju iga soomepoisi lugu osa meie ühisest ajaloost, mis tuleb edastada tulevastele põlvedele. Raamat peaks valmima 8. veebruariks 2014, mil möödub 70 aastat jalaväerügement 200 asutamisest – seal teenis suur osa Eesti vabatahtlikest. Selle tähtpäeva puhul on sobilik korraldada ka näitus, mis võiks nii Eestis kui Soomes tutvustada, miks ja kuidas ligikaudu kolm ja pool tuhat Eesti vabatahtlikku sõdisid Teise maailmasõja ajal Soomes.
Kontsertaktuse lõpetas Helsingi meeskoor Kaaderilaulajat Esko Niemineni eestikeelse lauluga „Soomepoisid”, mille järel traditsiooniline Endel Stafenau „Teid me tervitame, kodumaa metsad”, millest on kujunenud soomepoiste hümn.
Peep Pillak
