Üritusest tehti otseülekanne suurpõgenemise Facebooki lehel ja seda saab järele vaadata: facebook.com/suurpogenemine1944
Avasõna ütles Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja Madis Somelar, kes on võtnud oma südameasjaks õpetada eestlaste suurpõgenemisega ja pagulusega seotud teemasid ning on sidunud oma õpilasi aktiivselt viimastel aastatel suurpõgenemise aastapäeva üritustega, nii esinejate kui kuulajatena. Nad olid rohkelt esindatud ka tänavu, kusjuures noormehed olid valdavalt ülikondades.
Esimesena esines Martin Roger, välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor, rääkides teemal „Diplomaatiast turbulentsetel aegadel“.
Meelis Maripuu Eesti Mälu Instituudist kõneles Eesti sõjapõgenike andmebaasi loomisest, mida alustati 2022. a. Ettevõtmise patroon on EV president Alar Karis. Esimene etapp loodetakse valmis saada 2024. a septembriks, kui möödub 80 aastat suurpõgenemisest. Kaugema eesmärgina soovitakse jälgida põgenike edasist teekonda uue elukoha otsingul. Mälu Instituut on väga tänulik, kui kaasmaalased, kus iganes nad ka ei elaks, on valmis seda ettevõtmist toetama. Abi on informatsioonist, mis ei ole suurtesse arhiividesse jõudnud ja ka rahalisest toetusest, mis võimaldab kaasata uusi kaastöölisi andmete töötlemiseks. Väga oodatakse informatsiooni just nende kohta, kes vabaduse randa ei jõudnud, vaid hukkusid teel. Põgenike andmebaasi koostamisega seotud küsimustes võtke ühendust: refugee@mnemosyne.ee Seni kogutud andmetest saab otsida nimesid: wwii-refugees.ee
Fotogalerii
Suurpõgenemise aastapäeva tähistamiste traditsiooni alustanud ja seda edasi kandev ÜEKNi esindaja Iivi Zájedová Prahast rääkis DP laagritest, mida ei ole Eestis laialdaselt tutvustatud. Seejärel kõneles põgusalt ja haaravalt välisvõitlusest Mari-Ann Kelam ning Eesti sisemistest valikutest iseseisvumise taastamisel endine Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.
Endine Riigikogu liige poliitik Tarmo Kruusimäe kuulutas välja esseekonkursi ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, mille tähtajaks on 15. jaanuar 2024 ja oodatavate tööde pikkuseks kuni neli lehekülge.
Väikese pausi järgselt tegi Reaalkooli kirjanduse õpetaja Anu Kell paeluva ülevaate nähtusest nimega väliseesti kirjandus (1944-1991), mida ta pühendunult õpetab. Tema vanaonu oli kirjanik ja haridusminister Jaan Lattik, kellest sai ka pagulane. Tartu Ülikooli ajaloo magistrant Katariina Sofia Päts kõneles oma uurimisteemal ,,Kanada eestlaste poliitiline tegevus Eesti iseseisvuse taastamise toetamiseks“. Seejärel esitasid lühiettekandeid Eesti omaaegsetest legendaarsetest diplomaatidest August Reist, August Tormast ja Ernst Jaaksonist eeskujulikud abituriendid Karl Marten Kristenprun, Mirjam Koppel ja Ants Erik Nõmper.
Järgnes liigutav näidend ,,Teele sunnitud. Elini lugu“, mida etendasid teatrigrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne, mis koosneb 32. Keskkooli põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastest. Paljud neist astusid põgenemisteemalise tükiga lavale suurpõgenemise aastapäeva raames juba mitmendat korda ja kahtlemata mitte viimast. ,,Lugu räägib Elin Toona noorpõlvest, põgenemisest Eestist II maailmasõja ajal koos ema ja vanaemaga, hakkama saamisest Saksamaal ja Inglismaal. Lugu põhineb Elin Toona elulooraamatul ,,Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“. Elin Toona on praegu 85-aastane, on naasnud Eestisse ja elab Läänemaal. Soovime väärtustada ja mäletada eestlaste lugusid, mis kindlasti annavad lootust ka tänasel päeval. Elin Toonast sai hiljem televisiooninäitleja Inglismaal. Tema vanaisa oli luuletaja Ernst Enno,“ seisab kavalehel.
Kogu ürituse taustaks, ja seda sugugi mitte teatrikulissina, oli kooli aula seinal rippuv suur Ukraina lipp. Selle kõrval, vaatevälja keskel, oli mäletustahvel Eesti Vabadussõjas langenud Reaalkooli võimlemisõpetajale Anton Õunapuule (langes Petseri all 2.IV.1919) ja õpilastele: Gunnar Dobka (Avanduse all 1918), Artur Sisask (Orava mõisa all 1919), Eugen Seeberg (Marienburi all 1919) ja Harald Trigel (Sompa all 1918).
Üritust toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Välisministeerium ja Tammepuu Eesti Klubi MTÜ. Reaalkooli koridori jäi nädala lõpuni rändnäitus ,,Eesti rahva riided Londonis“, koostajateks Evelin Sennett ja Marje Remmet.
1. oktoobrini on ka Tallinna linnaelumuuseumi trepigaleriis (Vene 17) võimalik näha Nürnbergi DP-laagris 1945. a tollal kättesaadavast materjalist valminud üheksat rahvarõivais nukku.
