(See viimane saamikeelne kohanimi on vahvalt juba justkui sisseütlevas käändes (kuhu?) ja kolmandas vältes.) Seda maailma pikimat ja väidetavalt raskeimat suusavõistlust on võimalik YouTube’ist otse jälgida. Liikumine algab 28. märtsil kell 5 hommikul Rootsi ajal järgi ja pealampide valgel. Sisestage otsingulahtrisse „Nordenskiöldsloppet live“.
Alles kahe nädala eest, emakeelepäeval 14. märtsil, sõideti viimane selle hooaja Worldloppeti sarja kuuluv võistlus, kuulus Norra Birkebeinerrennet tähenduses „Birkebeinerite võistlus“ – 54 km Renast Lillehammerisse. Nii et ei ole urbekuu viimane Eesti Elu sugugi liialt hilja peale jäänud suusauudistega.
Worldloppeti pikkade murdmaasuusavõistluste sarja kuulub ametlikult 20 üleilmset jõukatsumist, millest enamik leiab aset Euroopas, k.a. Eestis. Kui oled jõudnud suusatada kokku 10 Worldloppetit, saad selle sarja meistri tiitli- ja medalikandjaks.
Igal aastal kajastatakse siinsetel veergudel meie lähedal, Gatineau rahvuspargis Ottawa külje all toimuvat Worldloppeti sarja kuuluvat suurvõistlust Gatineau Loppetit. Sellest võttis kümmekond aastat tagasi osa ka endine Eesti peaminister Andrus Ansip. Tänavugi osales märkimisväärselt suur hulk eestlasi. Tallinnast lendas nimelt kohale 38-liikmeline grupp, kes võtsid ette kaks Põhja-Ameerikas järjestikku toimuvat Worldloppeti jõuproovi. Tuldi kohale Eesti tervise- ja spordireise korraldava SportTravel firma ringreisi raames, mille trajektooriks: New York – Ottawa – Gatineau Loppet – Toronto – Niagara juga – Chicago – American Birkebeineri võistlus Wisconsinis. Liikumine toimus väikebussidega.
„Birkie“ nagu seda rahvasuus nimetatakse, on oma nime saanud Norra võistluse järgi ning on suurim murdmaasuusavõistlus USAs. Sõita saab nii klassika- kui uisu- ehk vabastiilis. Sama valikuvõimalus on meie Gatineau Loppetil, mis on omakorda Kanada suurim rahvusvaheline murdmaasuusapidu – juba 48 aastat. On olemas ka Canadian Birkebeineri nimeline suusafestival ja mõõduvõtmine, mis toimub Edmontoni lähistel, aga see ei kuulu maailmaloppeti sarja.
Gatineau Loppetit sõideti sõbrapäeva nädalavahetusel 14. ja 15. veebruaril ning Ühendriikide Birkebeiner toimus nädal aega hiljem 19.-21. veebruaril. Esimese tulemusi võib uudistada siit: https://sportstats.one/event/gatineau-loppet . Tulemuste lugemiseks on võimalik valida lausa kaheksa erineva keele vahel, k.a. soome ja rootsi. Võistleja nime kõrval on tema riigilipp.
Kiireimad eestlased 50 km klassikasõidus olid Viljar Haav (meeste 50-54) 43. koht ajaga 03:04:00, võitjast +00:39:02 ja Sulo Mannine (M 50-54) 46. koht, 03:05:38. Kiireim eesti naine sel distantsil oli Kertu Fedotov (N 45-49), 130. koht ajaga 03:43:00. Klassikastiilis võis ka suusatada 27 km, 15 km ja 5 km distantse.
Omad haarasid hõbedad!
Ülivõimsa sõidu tegi Ottawas elav Arno Türk, kes 50 km uisusõidus sai oma vanusegrupis (meeste 55-59) teise koha! Üldarvestuses andis see kõva 30. koha ajaga 02:31:15, võitjast +00:26:36.
Temast järgmine kaasmaalane oli Sulo Mannine, kes sõitis päev varem 50 km klassikat. Teisel võistluspäeval oli Sulo (M 50-54) tulemuseks 46. koht ajaga 02:37:21 (+00:32:42). Järgmine äratuntav lipp ja nimi oli Karel Maasik (M 35-39) 58. kohal ajaga 02:40:46. Viljar Haav võistles ka teist päeva järjest (71. koht, aeg 02:44:38).
Kiirem eestlasest naine 50 km uisutehnikas oli Katariina Linde (N 30-34) 02:49:51 (+00:45:11 võitjast). Tema oli oma vanuseklassis samuti ülikõva TEINE ning kõikide naiste üldarvestuses 10. kohal. Uisu- ehk vabatehnikas oli võimalik võistelda ka 27, 10 ja 5 km distantsidel.
Kokku sõitis 77 suusasportlast nii 50 km klassikat laupäeval kui ka 50 km uisusammu pühapäeval, k.a. kaks Eesti lipu all sõitvat naist ja kaheksa meest! Neid tulemusi kokku liites sai Sulo Mannine 16. koha (aeg kokku 05:42:59, võitja kokkuliidetud ajast +01:05:29), Viljar Haav 20. koha (kahe võistluse peale 05:48:38 ehk +01:11:07) ning Kertu Fedotov 53. koha (ühine aeg 07:24:25, +02:47:15).
SportTraveli reisijuht ja kaasvõistleja Kädi-Liis Sepp teatas kokkuvõtvalt, et „Gatineau Loppetil olid esikolmikus oma vanuseklassis erinevatel distantsidel Algo Eskla, Katariina Linde, Elin Vilippus, Kertu Fedotov ja Linda Pärnpuu.“ Teatasin talle uhkelt vastu: ,,Ja Arno Türk, Kanada lipu all.“ Vastus bussist Luleå – Jokkmokk 26. märtsil: ,,Jaa, mega kiire! Temaga kohtusime ka!“ Ja lõpulisa: ,,Nii pime ja külm on siin.“
Sõna saab kiireim
Ottawas elav ja suusatav Arno Türk: „Otsustasin viimasel minutil võistlusel osaleda, kuna olin hea tervise juures ja mul polnud veel õnnestunud suusatada uuemat 50 km pikkust punktist punkti rada, mis sai alguse umbes viis aastat tagasi. Pühapäevane uisuvõistlus algas hommikuse temperatuuriga -16°C kõval kuival lumel. Rada oli suurepäraselt ette valmistatud. Vaatamata madalale temperatuurile võimaldas kõva lumepind kiiret libisemist. Tunnen seda rada väga hästi. Võtsin kaasa oma geelid ja kinnitasin need võistlusnumbri siseküljele. Nii sain pikemaid sirgeid laskumisi väikeseks energialisa võtmiseks kasutada, isegi kui ametlikud toidu- ja joogipunktid olid kaugel.
Kasutasin Arthuri (Arno poja – RK) võistlussuuski ja need olid KIIRED. Olen treeninud 20 aastat vanade Karhu suuskadega, need on natuke vananenud ja rasked. Lisaks arvan, et mu hea tulemuse põhjuseks oli ka, et ajastasin oma pingutust hästi. Paljud inimesed alustasid liiga kiiresti. Lasin neil minna, teades, et püüan mõne neist ikka pika ronimislõigu lõpus 35 km tähise juures kinni. Alustasin „eliitlaine“ tagaosast, 119 suusatajat oli minu ees.“
Lisaks kirjeldas Arno lõbusat pubiõhtut, mida on aastaid mitteametlikult peetud Gatineau Loppeti raames, et kohalikud eestlased saaksid tutvuda Eestist külasolevate suusatajatega. Sel aastal sai Margus Aruja kuulda saatkonna kaudu, et tuleb suurim grupp kaasmaalasi ning ta korraldas kohtumise Elgini tänaval asuvas Leitnandi pumba kõrtsis (The Lieutenant’s Pump). Kahjuks oli seekord vähe kohalikke külasolijatel vastas. Üheks määravaks põhjuseks oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Montrealis, kuhu rahvas, k.a. saatkonnast, oli kohale sõitnud.
Arno täheldas, et enamik eestlasi osales laupäevasel klassikasõidul ning nad väljendasid, et neile meeldis võistlusrada ja ürituse korraldus. Tema lauanaabrid olid enamjaolt hämmingus, et kuidas ta nii palju eesti keelt oskab ja kuidas ta seda õppis…? Meie teame. Üllatus!
Võistluse korraldaja olevat sel aastal mitu korda finišis öelnud, et eestlased olid tänavusel üritusel kanadalaste järgselt suurim suusatajarahvus. Arno ise ei saanud seda fakti kinnitada ega kujutanud ette, kas eestlasi võiks tõesti olla rohkem kui ameeriklasi. Tulemuste nimekirjades liikumine näitab aga selgelt, kes kust tulnud.
Ei saa mainimata jätta kaht asja, mida Arno sõnutsi eestlased igal aastal ikka ja jälle kohalikelt küsivad: esiteks – miks me kõikjal niivõrd palju soola teedele puistame ja teisena – kas Kanada ei pea lugu heast arhitektuurist või disainist?
Järgmisest võistlusest, kus rändavad suusatajad oma turneed jätkasid ehk Ameerika Birkebeinerist Wisconsinis ei jõua siia hetkel rohkem lisada v.a. tähtis fakt, taas reisijuhilt, et eestlane Algo Eskla sai seal medali.
Tõepoolest, ,,Birkie“ alavõistlus nimega 29K Kortekopet klassikastiilis sõidu 35-39 aastaste meeste kategoorias tuli esikohale Algo Eskla ajaga 1:28:58.
Ärge igaks juhuks suuski veel esikust kaugemale viige. Lumearmastajatele võib veel mõni tore üllatus kaela sadada.
Fotod: Algo Kuus ja SportTravel, Kädi-Liis Sepp
