Silla „cable-stayed arch“ disain on iseenesest imetlemisväärne. Lisaks sellele on kiiduväärne, kuidas see sild sai ehitatud. Terve silla kaare osa (terasraamistik) ehitati lõunapoolsel kaldal – ja siis kui see valmis sai, siis veeretati see veoplatvormidel jõe kaldalt kahe suure praami peale, kust siis sai see tõstetud suurte kraanadega betoonsammastel vundamendile. On teada, et oli igasuguseid tehnilisi ja konstruktsioonilisi riske, mida oli tarvis paigaldamisega ületada. Aga uhke uus taristuobjekt on nüüd valmis ja õnnestunud!

Uue silla avamise ja tähistamise programm algas ametliku lindilõikamisega. Järgnevalt toimusid Pärnu Linnaorkestri kontsert silla kõrval selleks spetsiaalselt püstitatud laval, flyboard show Pärnu jõel, country-line dancing etendus ja kaasatantsimise võimalus uuel sillal ja viimaks veel paar õhtust kontserti silla kõrval asuval etenduslaval. Samas pakuti osalejatele igasuguseid tänaval söömise võimalusi (streetfood) ning ratturitele ja kõndijatele vaba liikumise võimalust üle uue silla. Kokkuvõttes oli uue silla avamine ja tähistamine väga tore ja ergutav sündmus!

Järgmisel päeval, pühapäeval, oli särav suvine päev viibimiseks ja avastamiseks Pärnus. Tundub, et igal aastal tehakse Pärnu rannas ja linnas mitmeid uuendusi – pargid, majad, tänavad ja puiesteed ning haljastus saavad järjest ilusamaks ja meeldivamaks. Võiks arvata, et Pärnu on kõige ideaalsem linn Eestis rattaga sõitmiseks – laiad, siledad kergliiklusteed on levinud üle linna, kaasa arvatud Pärnu jõe kallastel ja rannapromenaadil. Pühapäeva pärastlõunal toimus ka Pärnus ja selle ümbruses Võidupüha maraton. Õhtupoole saabus Ranna puiesteele umbes 80 restaureeritud antiikautot, mis meelitas kohale sadade kaupa uudistajaid.

Esmaspäeval peeti Pärnus selle aasta üleriiklikud Võidupüha tähistamise tseremooniad. See iga-aastane üritus, mis toimub erinevates Eesti linnades, tähistab Vabadussõja viimast lahinguvõitu, mis toimus Võnnus, Lätis 23. juunil 1919. aastal.


Pärnu Võidupüha üritus koosnes järgmistest sündmustest: hommikul lipuheiskamine Iseseisvuse väljakul, siis pärgade asetamine ja Vabadussõjas langenute mälestamine lähedal asuval kalmistul ning seejärel oikumeeniline jumalateenistus Pärnu Eliisabeti kirikus. Sellele järgnes Kaitseliidu korraldatud pidulik paraad Pärnu keskväljakul Endla teatri ees, kus osalesid Kaitseliidu ja liitlasvägede üksuste esindused. President Alar Kariselt ja kindralmajor Ilmar Tammelt olid julgustavad kõned üksustele ja pealtvaatajatele. Pärast paraadi oli kõigil huvilistel võimalik osa saada Maakaitsepäevast Vaasa pargis, kuhu olid üles rivistatud suuremad tankid ja muud lahingumasinad. Need pakkusid erilist huvi lastele, kes said ka lahingumasinate peale ja sisse ronida.

Võidupüha pärastlõunal kogunes kohaletulnud rahvas Pärnu randa viimasele suurele Võidupüha etendusele. Türgist tulnud lennuväe kuueliikmeline reaktiivlennukite meeskond esitas igasuguseid hulljulgeid möödasõitmisi üle Pärnu lahe ja ülesse taevasse – kadudes pilvedesse. Kuuldes publiku hüüatusi ja kommentaare, see oli tõesti „äge“ ja „lahe“ etendus. Sellega lõppes väga põnev pikk nädalavahetuse programm Pärnus.

