Aga nii pea, kui kõik kingid olid pakkimise toas, kõik läks uperkuuti,“ ma ütlesin päkapiku-politseile. ,,Lehed lendasid igal pool. Kingitused läksid katki. Päkapikud jooksid siit sinna ja sealt siia. Ma ei teadnud, mis juhtus. Ma ainult tean, et mingi päkapikk, me ei tea kes, oli süüdi meie häda eest.“
,,Kas sa tead kes see oli?“ ta küsis minu käest.
,,Ei, nii pea, kui ma jalutasin sisse, kõik juba oli käimas. Ma jalutasin sisse ja siis jalutasin tagasi välja. Mul olid viimased paar kingitust kaasas.“
,,Kas sa saaks meile ütelda kõik sündmused enne segadust?“
,,Saaksin küll. Küsimus on, kas ma tahan. Ja kas ma tahan, oleneb, mis ma saan selle eest.“
Nad vaatavad minu poole, nagu mul on kaks pead ja ma naeran.
,,Jah ma saan teile rääkida. Päev algas nii…
Ma ärkasin kell viis nagu iga päev. Ma jõin oma kuuma kakaod, sõin piparkooki ja läksin tööle. ,,Mis on tänaseks vaja teha?“ ma küsin juhi käest. ,,Valmistame viimased kingid ja siis pakime need homseks õhtuks.“
Ma jalutan tööpingi juurde ja alustan tööga. Keegi toob mulle mänguasjad ja ma alustan.
Ma panen nendele silmad ja naeratused, kui teised laulavad. Jõulud on peaaegu siin ja kõigil on suur rõõm.
Keegi teatab, et aeg on pakkimiseks. Inimesed lahkuvad nende mänguasjadega, aga mul on ikka paar veel teha. Ma valmistan neid, siis jalutan pakiruumi, kus leian suure segaduse ja inimesed jooksevad igal pool.
Enne kui keegi näeb mind ja mind tõmmatake segadusse, ma jalutasin tagasi minu majja ja ootasin teadet, mis seletaks, mis juhtus,“ ma selgitasin.
,,Ok, aitäh sinu aja eest. Sellest oli kasu. Sa võid koju minna.“
,,Aitäh.“
Aga kui ma jalutasin koju, mul oli suur naeratus näol, sest nad ei teadnud, et mina olingi see, kes saatis kõik päkapikud paanikasse.
Imbi
++++++
Päkapiku jõuluaskeldused
Ühel õhtul, üks väike päkapikk läks majja ja tõi palju pakke. Kõik lapsed magasid, vanemad rääkisid keldris.
Päkapikk tahtis et ta saab ühe kingituse jõulupuu alla panna, aga jõulupuu oli keldris. Ta läks väga kiiresti ja vaikselt sisse ja pani selle kingituse puu alla, ilma et vanemad nägid.
Päkapikk läks järgmisse majja pakke viima.
Hommik tuli ja kõik lapsed ärkasid ja läksid vaatama, mis asju soki sisse tuli. Ühe sees šokolaad, teise sees sokid ja kolmandas mänguauto.
Oli ikka neli päeva jõuludeni et saab selle kingi lahti teha.
Karl
++++++
Elas kord väike päkapikk kelle nimi oli Imbi. Imbi oli pea-päkapikk terves maailmas. Jõululaupäeval, kui päkapikud tegid selgeks, et kõik kingitused olid tehtud ja valmis minem lastele, Imbi märkas, et seal oli probleem kingitustega. ,,Ma ei arva, et kõik kingitused on siin. Ma loen neid veel kord üle.“ Ja Imbi tegi seda. Üks, kaks, kolm korda veel ja seal oli ikka midagi puudu.
,,Oi oi! Sada kingitust on puudu! Meil ei ole aega valmistada kõiki neid kingitusi, mida me nüüd teeme?“
Siis, Imbi nägi, et Jõuluvana hakkas saaniga ära sõitma. ,,Kõik need lapsed ei saa oma kingitused, mida me nüüd teeme?“ ta ütles murelikult. Siis Imbil tuli idee. Kiiresti ta sai kõik päkapikud, kes olid ikka seal, ja nad hakkasid ruttu tööle.
Isegi kõikide nende päkapikkudega nad ei saanud küllalt kiiresti kõiki kingitusi valmis saada. Nendel oli vaja rohkem abi. Viis päkapikku läksid ja töid kõik lapsed, kes olid juba oma kingitusi saanud.
Nad töötasid paar tundi, ja saidki kõik kingitused valmis!
Blah blah blah they all lived happily ever after…
Eila
+++++
Päkapiku katastroof
Ammu aega tagasi elas päkapikk nimega Katarina. Talle meeldis teha kingitusi ja näha, kuidas laste silmad säravad, kui nad oma asju avasid.
Ühel päeval töötas ta nukkude osakonnas ja kuulis sireeni häälitsemist. Ta vaatas ringi ja kõik hakkasid väljapääsu poole kõndima. Ta järgnes kõigile välja ja kui nad välja jõudsid, nägi ta tema üllatuseks väikest tüdrukut. Väike tüdruk seisis seal ja vaatas suurte silmadega päkapikke. Katarina jälgis väikest tüdrukut. Tal ei olnud teravaid kõrvu, tal polnud jõuluriideid seljas ja ta tundus väga kadunud. Rahvas hakkas kiiresti aru saama, et ta on päris-maailmast.
Turvamees võttis raadio teel ühendust osakonnaga, kus jõuluvana töötas. Viis minutit hilinenud jõuluvana oli kohal, et päästa päeva. Ta võttis tüdruku õrnalt üles ja küsis, mis ta nimi on. Kui tüdruk ütles talle oma nime, uuris ta kiiresti raamatuid, et leida tema aadressi. Ta kasutas loitsu, et kustutada tema mälestused põhjapoolusest ja seejärel teleporteerida ta koju.
Silje
+++++
Segadus päkapikkude töötoas
Ühel õhtul oli kaugel põhjapoolusel päkapikk nimega Jimbo, kes töötas suusa ehitamisel. Tema ja veel mõned päkapikud tahtsid näha, kui hästi need suusad töötavad.
Nii Jimbo ja tema sõbrad läksid õue põhjapooluse paksu lume alla ja leidsid mäe. Siis hakati suuskadele hüpet ehitama. Järgmine Jimbo läheb selle peale, ta lendab hüppeliselt. Maandub, kuid saab haiget.
Kõik päkapikud jooksevad jõuluvana tooma. Kui jõuluvana sinna jõuab, aitab ta Jimbo püsti. Lõpp.
Laas
+++++++
Segadus päkapikukontoris
Päkapikukontoris töötasid päkapikud hoolega.Tööd oli nendel palju, sest ainult nädal oli jäänud enne jōule. Palju kinke oli nendel veel teha, aga päkapikud polnud mures, nad teadsid et nemad saavad kōik jōuluks valmis.
Nüüd oli ainult üks päev enne jōule jäänud. Kōik pakid olid tehtud, homme tuleb pakid ainult saani peale laduda. Väsinud päkapikud lähevad magama.
Hommikul ärkab pea päkapikk üles ja vaatab aknast välja. Ehmunult ta näeb, et päike on juba taevas! Nad on sisse maganud! Krapsti hüppab ta voodist välja ja tema ringi jooksmisega ärkavad teised päkapikud ka üles, kes hakkavad ka ringi tormama. Ruttu panevad nad ennast päevaks valmis, kugistavad kiiresti hommikusöögi alla ja siis kohe jooksevad ōue. Aga iga asi mis päkapikud proovivad sellel päeval teha läheb viltu.
Kui üks grupp päkapikke hakkab laduma kinke jōuluvana saani, puhub tuul nad kōik kaugele laiali. Samal ajal põhjapõdrad hüppavad igale poole laiali, kui päkapikud neid saani külge tahavad panna. Ja jōuluvana ka pole kusagil näha! Päkapikud on tõesti hädas. Mis küll sellest jōulust saab, nad kurvalt ise mōtlesid. Äkitselt käis kōva kōrvulukustav hääl. See oli ju pea päkapikku äratuskella kōlin!
Tuli välja, et kōik oli lihtsalt üks unenägu, mida väsinud peapäkapikk öösel nägi!
Jōuluōhtu on nüüd tōesti käes ja kõik läks, kuidas plaaniti ning ōhtul tegid kōik päkapikud suure peo, kus lōbu jätkus hommikuni.
Liisa
+++++
Jõuluööl olid kõik päkapikud kõvasti tööl. Nad tegid viimaseid kingitusi ja panid neid saani. Nad kontrollisid, kas kõik kingitused olid keldris, kuid üks oli puudu. Roosa kohev elevant. Päkapikud rääkisid kohe jõuluvanaga ja ta polnud rahul. Ta ütles, et kui päkapikud kingitust ei leia, siis jõule ei tule. Nad jooksevad läbi hoone. Üks päkapikk otsustab põhjapõtru kontrollida, et veenduda, kas nad on valmis minema, kui nad kingituse leiavad. Päkapikk astus tuppa ja nägi kogu põrandal pakkepaberit. Ta järgib pakkepaberit ja see viib Emma elevandiga magama. Päkapikk kõndis aeglaselt ja haaras karu. Ta jookseb saani juurde ja mässis selle nii kiiresti kui võimalik. Siis oli jõuluvana õhtul ja jagas kõigile kingitusi. Jõuluhommikul tegi väike tüdruk oma roosale elevandile foto põhjapõdrast, kes magab elevandiga. Tüdruk oli nii õnnelik, et tõi selle järgmisel päeval kooli, et siin sõpru näidata.
Emma
++++++
Jõuluime
,,Uued uudised: kurjategija jõuluvana lasti maa-õhk tüüpi raketiga taevast maha. Jeff Jefferson on sündmuskohal.“
Jeff Jefferson: ,,Siin on kurjategija jõuluvana tulistatud õhust välja pärast ühe riigi õhuruumi sisenemist. Kaitseminister tegi ettekande, milles ütles, et nende tegevus kuritegeliku jõuluvana alla tulistamine oli selleks, et tappa mees, kes on nii paljudesse kodudesse sisse murdnud. Ja siin on tema viimane puhkepaik, põllu peal ühes teises riigis. Maapealse õhutõrjeraketi operaatorit on rahvusvaheline üldsus pidanud Nobeli rahupreemia vääriliseks ja tõeline jõuluvana on teda tänanud. Ja nüüd tagasi teile, Barbra Stricehand“
Stephane
