Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile ametkondlikele ja eluhoonetele
20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.
Sel päeval toimuvad isamaalised üritused üle terve Eesti. Juba neli aastat on valitsev peaminister võõrustanud vahetult enne taasiseseisvumispäeva eelmisi peaministreid Stenbocki majas. 20. augustil kogunes Toompeal ka 20. augusti klubi – inimesed, kes olid vahetult osalised taasiseseisvuse väljakuulutamisel.
Tallinnas Toompeal asetati traditsiooniliselt lilled 20. augusti mälestuskivile, Tartus asetati Kalevipoja kuju ette pärjad. Pealinnas olid kohal olid peaminister, riigitegelased ja 20. augusti klubi liikmed. Klubi president Ants Veetõusme nimetas tähelepanuväärseks asjaolu, et seekord asetasid oma pärja või lilled mälestuskivi juurde kõigi erakondade esindajad.
Tartus tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tseremooniaga Vabadussõja ausamba juures. Musitseeris Tartu Maarja kiriku koor ja puhkpilliorkester Tartu. Kõne pidas linnapea Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravijuht Joel Starkopf. Kalevipoja kuju ette asetati pärjad.
Eesti Vabariigi esimese presidendi sünnikohas Tahkurannas toimusid hommikul taasiseseisvumispäeva traditsiooniks saanud ajalootund ja kontsertaktus, millel astusid üles Silver Sepp ja Kristiina Ehin ning kohalik kogukonnabänd.
Tori sõjameeste kirikus peeti taasiseseisvumispäeva keskpäeval tavaks kujunenud tänujumalateenistust, mida korraldab kaitseväe kaplaniteenistus.
Rakveres toimus uuenenud Vallimäel tasuta kontsert, kus esines rakverlane Andrus Albrecht ehk Bonzo koos Politsei- ja Piirivalveorkestriga.
Otepääl tähistati taasiseseisvumispäeva kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas, Sangastes kui ka Otepääl, kaasa arvatud traditsiooniline 13. Puka öölaulupidu „Elu on suur lilleaed“.
Kuigi erinevaid isamaalisi ja kultuurilisi sündmusi toimub sel päeval väga erinevates kohtades üle Eesti on üks kesksemaid ja olulisemaid presidendi vastuvõtt Kadriorus lossi roosiaias. Presidendi kõne kokkuvõtet saab lugeda tänasest lehest lk. 5.
Roosiaia vastuvõttu Kadrioru roosiaias ilmestasid tänavu mitmed hundikujud kunstnik Edith Karlsonilt. Karlsoni sõnul oli tema pseudolooduslik installatsioon otseselt inspireeritud koroonaaja uudistest, kui pidevalt sai lugeda, et metsloomad on linna tunginud.
Hunt on kunsniku sõnul metsiku ja puhta looduse sümbol.
Muusikat tegid vastuvõtul Jaan Pehk ja Setomaalt Nedsaja küla band, kus mängib basskitarri endine torontolane Iisak Sulev Andreller.
Vastuvõtul anti üle 20. augusti mälestuskivi, millega sel aastal vääristati teadlaskonda ja mille teadlaskonna nimel võtsid vastu
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik.
Soomere ütles mälestukivi vastu võttes, et on sügavalt õige, et tunnustuskivi iseiseisvuse alusmüüri pälvivad mitte konkreetsed isikud,vaid teadlaskond. ,,Väga harva muudavad üksikd inimesed maailma kulgu, pöörded sünnivad siis, kui ollakse ühel meelel. Head nõu läheb väga vaja rasketel aegadel, siis on vaja vaadet kõrgemalt, Isaac Newtoni sõnadega: seistes hiiglaste õlgadel, siis on tarvis ka meelekindlust, arusaama, et mõned asjad siin ilmas ei saa olla kompromissi objektid, et loodusseadusi ei saa muuta hääletenamusel,“ rääkis Soomere.
President Kersti Kaljulaid ütles, et teadlased kannavad koroonaviirusega võitlemisel vastutust selle eest, et poliitilised otsustajad oleks hästi kursis, millest tõesti on abi ja millest mitte. Nii seisavad nad oma teadmistega meie vabaduse eest,“ selgitas riigipea.
Kaljulaid rõhutas teise olulise põhjusena ka seda, et Eesti põhiseaduse vaimus kasvanud noored, ka akadeemilised noored, on meie vabaduste tulevik ja nemad hoiavad Eestit rajal, millel oleme 30 aastat astunud: ,,Nende rahvusvaheline ja avatud mõtlemine seisab vastu minevikuihalusele ja suletusele meie poliitikas. Nii panustavad noored teadlased meie vabadusse.“ (Erinevate allikate põhjal EE)
