Kõige halvem kogu asja juures, miks projekt pole õigeks ajaks valmis saanud – on see, et nende probleemide lahendamiseks ei saa ma ise midagi teha. Kõige targem oleks nüüd kogu lugu unustada, sest muretsemine tähendab lihtsalt tegevuse edasilükkamist. Kui saad millegi kordaajamiseks midagi teha, siis tee seda kohe, ära lükka „tänasida toimetusi homse varna”, nagu ütleb vanasõna, vastasel juhul lihtsalt raiskad oma energiat. Nii ma täna tegingi – unustasin oma suure mure ja haarasin kinni võimalusest lahendada üks teine probleem – talvised küttepuud.
Minu naaber Karli tuli juba varahommikul suure haagisega traktoriga. Pärast hommikukohvi, mida koos jõime, käskis ta mul panna selga korraliku tööriietuse, kuna pidime minema sügavale metsa.
Ilm meid õnneks alt ei vedanud, isegi päike piilus aeg-ajalt pilve tagant välja. See hakkab juba tänavust suve silmas pidades tunduma imena. Kummaline küll, aga just praegu tegelen ma päikeseenergiaga. Ja kuna päikeseenergia kasutab valgust, töötab asi ka ilma otsese päikesepaisteta. Mida aeg edasi, seda enam saadakse aru, et energia mõttes on päike märksa soodsam kui tuul.
Kui olime metsast puukoormad ära toonud ja meie puukuuri ette maha laadinud, läks Karli koju oma tegemiste juurde. Kuna mina ei ole harjunud intensiivse füüsilise tööga metsas, siis olin üsna väsinud. Läksin siiski õue ja tõin tuppa mõned puunotid ahju kütmiseks, et niiskus toast välja saada.
Selleks ajaks oli taevas kattunud sünkmustade pilvedega ja oli näha, et varsti lähevad taevaluugid valla. Kartes, et puud saavad läbimärjaks, veetsin mitu tundi nende kuuri alla tassimisega. Pärast seda olin nii ettevõtlik, et lõhkusin puud ka ära. Ja kuigi sadama ei hakanudki, olin enda üle uhke kordaläinud päeva üle. Aga ilmajaam ennustab uusi torme peaaegu iga päev.
Õhtul mõtisklesin selle üle, mida Karl minult oli küsinud. Nimelt: „Miks sa talvepuudega nii kaua venitasid?” Eks ma olin lootnud, et suvel pidid mu finantsid oluliselt paranema ja sel juhul oleksin endale kellegi palganud, kes oleks puud ära teinud. Või ma oleksin endale korraliku küttematerjali ostnud. Kuna nii ei läinud, pidin kõik ise tegema – loomulikult hea naabri abiga. Kokkuvõttes oli see ju kasulik mu tervisele ja enesetundele. Kui oleksin rahaga selle probleemi lahendanud, poleks ma saanud ka teada, et mul on nii hea naaber, kes tuleb mulle vajadusel alati appi.
Muidugi on lihtne langeda depressiooni, kui sa ei saa seda, mida oled lootnud. Olles enda vastu aus, pean tunnistama, et elan praegu just sellist elu, nagu ma olen tahtnud. Mul on suurepärane naine, kõik meie peres on terved ja õnnelikud. Ma elan Eestis oma talus. Mul oli võimalik lennata suvel Ameerikasse oma tütre pulma. Mu pojal Eerikul on hea töökoht. Mu naise kolmel lapsel läheb elus hästi, mis teeb mu naise õnnelikuks.
Aga omades suurt hulka raha, hakkab raha tegelikult omanikku omama, nii et viimane ei saa sellest arugi.
Eelmisel nädalavahetusel kuulsime Heliga öösel oma koerte kõva haukumist. Olen maal elamisega juba selgeks saanud, millal meie talu koerad hauguvad metsloomade, millal võõraste inimeste või lihtsalt kuu peale. Seekord pidi see kindlasti olema loom, sest vihane haukumine ei tahtnud lõppeda. Hommikul nägime, et metssead olid tagaaia üles tuhninud, aga kartulid ja porgandid olid puutumata. Pean tunnistama, et koerad olid oma tööd hästi teinud ja oma elatise välja teeninud.
Sügis on jõudnud nii kaugele, et linnud sätivad lahkuma soojale maale. Kured on minu meelest juba läinud, ma pole neid viimasel ajal enam näinud. Jah – tänupühad on ukse ees, seejärel saabuvad jõulud ja siis – kevad!
Viido Polikarpus
