Suviharjale saabujaid tervitas Seedrioru laagriala oma kenasti kordatehtud väljakutega ja kõikjal lehvivate Seedrioru lippudega. Seedrioru ristiga sini-must-valge kujundati algselt 1960. aastal Kitcheneri Eesti Seltsi poolt, 1972. aastal sai originaalne disain pisut uuendatud, lisati peenike valge riba, mis eraldas musta ja sinise värvi. Selles 1972. aasta vormis on see lipp ka kestnud tänapäevani. Lisaks lehvisid pealipumastides veel Kanada, Eesti ja Ukraina lipud.
Kui vahel saab nuriseda kas üleliigselt palava või siis ülearuselt vihmase Suviharja nädalavahetuse üle, siis seekord oli ilm, vähemalt siinkirjutaja arvates, perfektne, 25 kraadi sooja, natuke pilvi kohatiseks päikesevarjuks ja kerge tuul, mis lõi lipud lehvima, kandis eemale tüütud putukad ja jahutas just täpselt niipalju kui tarvis.
Reede õhtul toimus päikese loojudes suur jaanituli, mida nautisid peamiselt kohalikud Seedrioru elanikud ja ka teatud hulk varakult kohale saabunud Suviharja pidulisi. Suurem osa rahvast saabus Suviharjale laupäeva lõunapaiku.
Fotogalerii
Fotod: Jaak Järve
Nooremad ja sportlikumad võtsid osa basseini ääres liiva ja muruväljakutel korraldatud võrkpalliturniirist (korraldajaks Eerik Aljas), väiksemad lapsed said samal ajal oma energiat maandada hüpates täispuhutavas lossis, samal ajal süües paukmaisi ja maitsestatud jääd. Üleval köögi juures toimus samal ajal heategev vaikne oksjon, loterii ja Jaak Järve poolt korraldatud malesimultaan. Kohal olid ka Eesti-teemalise kauba müüjad ja mõned kohalikud heategevad organisatsioonid (Ehatare Foundation ja Eesti Sihtkapital Kanadas).
rESTOraanist sai osta rebitud sealiha burgereid ja kuumi koeri hapukapsaga, peakokaks Linda Paluveer koos abilistega.
Suviharja ametlik osa, aktus, oli sel aastal pisut lühem ja kompaktsem. Kõnesid peeti vähem ja need olid rahva rõõmuks lühemad. Aktuse MCks oli Kristiina Aasa. Kristiina tervitas kõiki kohaletulnud pidulisi ja andis edasi tervitused Ottawast lahkuva Eesti Vabariigi suursaadiku Margus Rava poolt. Avapalvuse pidas õpetaja Hannes Aasa, süüdati võidutuli ja masti tõmmati lehvima Eesti lipp.
Esimese EELK Hamiltonis kiriku poolt andis Seedriorule toetuse üle Evy Beraldo. See toetus, nagu ka kõik muud toetused, on praegusel hetkel Seedriorule eriti teretulnud.
Seejärel said sõna nelja Seedrioru asutanud eesti seltsi esindajat, kes meenutasid naljakaid ja huvitavaid juhtumeid Seedrioru lastelaagri ajaloost.
Kitcheneri Eesti Seltsi nimel said sõna Rutti Yalle ja Linda Montgomery, kes andsid edasi mitmeid humoorikaid lugusid oma laagripäevilt. Karen Must rääkis huvitavaid lugusid ja mälestusi, esindades Hamiltoni Eesti Seltsi, Linda Paluveer esindas Londoni Eesti Seltsi ja Uno Tiisler meenutas laagri algaastaid St. Catharinesi Eesti Seltsi nimel.
Aktuse üheks osaks oli ka Eesti vabaduse eest langenute mälestamine, nende auks asetati monumendi jalamile pärg ja Linda Kazakoff luges ette Marie Underi luuletuse Mälestus ja tõotus.
Ametliku osa lõpetuseks laulsid noored (nii vanuselt kui südames) entusiastlikult Seedrioru laulu ja Seedrioru juhatuse esimees Tom Rebane tänas kõiki korraldajaid, vabatahtlikke ja kohaletulnud pidulisi.
Pärast õhtusööki, päikese loojudes, mängis korvpalliväljakul kohalik eestlaste bänd Kalevipogues, kes esitasid tantsuks hea segu rahvuslikest ja cover lugudest. Tantsida sai kaugelt üle kesköö ja pidu jätkus väiksemate lõkete ümber telgiplatsil, suvilates ja mujal.
Seedrioru lastelaager 4-15aastatele lastele kestab neli nädalat 5. juulist kuni 1. augustini.
Fotod: Tauno Mölder, Maimu Mölder ja Jaak Järve
